Autor: Harro Puusild • 6. jaanuar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Gross: seakasvatus annab meile lihaturul tohutu paindlikkuse

Gea Gross
Foto: Raul Mee
Pärnu Tarneahelakonverentsil esineva AS OG Elektra tegevjuhi Gea Grossi sõnul on sealiha tootmine ettevõtte suur tugevus. Seakasvatus võimaldab aga tarneketti algpunktist lõpp-punkti, mis annab lihaturul tohutu paindlikkuse.

Gea, räägite koos isa Oleg Grossiga ettevõtte tarneahelast märtsis toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil. Kui rahul oma ettevõtte tarneahelaga hetkel olete ja mis vajaks veel lihvimist?

Tarneahelaga oleme üldpildis rahul. Hangete osas tooksime just arengu mõttes välja välisosakonna ehk ostu tugevnemise. Kogemus puudub meil praeguse seisuga ühishangete osas, seega seda võib pidada potentsiaalseks arengukohaks.

Millised on üldse olnud teie ettevõtte tarneahela ülesehitamise väljakutsed?

Tootmise poole pealt on selge, et tootmis- ja pakkeliinid on suured investeeringud, samas oleme järjest võtnud ette nii hakkliha-, pakke-, kui ka küpsetusliinidesse ning –ahjudesse investeerimise. Kindlasti on meie tugevuseks eestlase igapäeva toidulaual oleva sealiha tootmine.

Gea Gross esineb 2.-3. märtsil toimuval konverentsil Pärnu Tarneahelakonverents 2017 "Hoiame kokku"

Ettekandes räägib Gea pikemalt OG Elektra kogemusest tarneahela ülesehitamisel. 

Konverentsi programmiga saate tutvuda SIIN

Registreerida saate SIIN

Seakasvatusega kaasnevad omad riskid, samas sellega omame tarneketti algpunktist lõpp-punkti, mis annab meile lihaturul tohutu paindlikkuse.

Miinuspoole pealt tooks välja komplekteerimise tootmises, mis toimub eri üksustes ja komplekteeritakse n-ö topelt hiljem veel omakorda kokku. Olukord on tingitud otseselt ruumi puudusest, millele tõenäoliselt lähima aasta jooksul saame lahenduse.

Jaotuse ja komplekteerimise osas lisaks veel nii palju, et lähima kahe aasta jooksul peaksime viimaks üle minema rühmkomplekteerimisele, mille toimimiseks eeltöö juba leiab aset. Samuti oleme paar aastat tagasi võtnud vastu radikaalse otsuse ja muutnud kaubaringide sageduse 7 korralt nädalas 4 korrale nädalas. Kulude kokkuhoid ei tulnud siinkohal ainult kaubaringide pealt, vaid ka kogu tootmise pealt. Tootmise töö vähenes 7 päevalt nädalas 4 päevale nädalas.

Kaubaringide kokkutõmbamine läks küllaltki valulikult. Üleminek andis tunda kuskil pool aastat kindlasti. See oli küll valulik, kuid täna saame väita, et tegime kindlalt õige otsuse.

Suur töö on meil teha ka tootmise poole peal, näiteks pakendamise, realiseerimisaegade ja toodete sortimendi osas.  

Tarneahela koha pealt tooks välja veel selle, et tegeleme ka taaskasutusega, üksuses kohapeal toimub meil papi press.

Kas ettevõttes on palgal ka eraldi tarneahelajuht?

Eraldi tarneahelajuhti palgal pole. Tarneahelajuhi töö teevad meil ära kaubandusjuht, tootmisjuht, ostujuhid ja mingis osas ka laojuhataja.

Palun andke 3 soovitust teistele ettevõtetele tarneahela optimeerimiseks?

1) Ümbertöötlus/taaskasutus/jäätmekäitlus on kindlasti iga kaubandusettevõtte töö osa, kus saab oma kulud ja võimalused üle vaadata.

2) Outsourcing on tihti põhjendatud, aga teatud olukordades ei tohiks karta ka ise mingi asja otsast lõpuni haldamist.

3) Ühishanked võivad olla potentsiaal.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077