Gross: seakasvatus annab meile lihaturul tohutu paindlikkuse

Gea Gross
Gea Gross

Pärnu Tarneahelakonverentsil esineva AS OG Elektra tegevjuhi Gea Grossi sõnul on sealiha tootmine ettevõtte suur tugevus. Seakasvatus võimaldab aga tarneketti algpunktist lõpp-punkti, mis annab lihaturul tohutu paindlikkuse.

Gea, räägite koos isa Oleg Grossiga ettevõtte tarneahelast märtsis toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil. Kui rahul oma ettevõtte tarneahelaga hetkel olete ja mis vajaks veel lihvimist?

Tarneahelaga oleme üldpildis rahul. Hangete osas tooksime just arengu mõttes välja välisosakonna ehk ostu tugevnemise. Kogemus puudub meil praeguse seisuga ühishangete osas, seega seda võib pidada potentsiaalseks arengukohaks.

Millised on üldse olnud teie ettevõtte tarneahela ülesehitamise väljakutsed?

Tootmise poole pealt on selge, et tootmis- ja pakkeliinid on suured investeeringud, samas oleme järjest võtnud ette nii hakkliha-, pakke-, kui ka küpsetusliinidesse ning –ahjudesse investeerimise. Kindlasti on meie tugevuseks eestlase igapäeva toidulaual oleva sealiha tootmine.

Seakasvatusega kaasnevad omad riskid, samas sellega omame tarneketti algpunktist lõpp-punkti, mis annab meile lihaturul tohutu paindlikkuse.

Miinuspoole pealt tooks välja komplekteerimise tootmises, mis toimub eri üksustes ja komplekteeritakse n-ö topelt hiljem veel omakorda kokku. Olukord on tingitud otseselt ruumi puudusest, millele tõenäoliselt lähima aasta jooksul saame lahenduse.

Jaotuse ja komplekteerimise osas lisaks veel nii palju, et lähima kahe aasta jooksul peaksime viimaks üle minema rühmkomplekteerimisele, mille toimimiseks eeltöö juba leiab aset. Samuti oleme paar aastat tagasi võtnud vastu radikaalse otsuse ja muutnud kaubaringide sageduse 7 korralt nädalas 4 korrale nädalas. Kulude kokkuhoid ei tulnud siinkohal ainult kaubaringide pealt, vaid ka kogu tootmise pealt. Tootmise töö vähenes 7 päevalt nädalas 4 päevale nädalas.

Kaubaringide kokkutõmbamine läks küllaltki valulikult. Üleminek andis tunda kuskil pool aastat kindlasti. See oli küll valulik, kuid täna saame väita, et tegime kindlalt õige otsuse.

Suur töö on meil teha ka tootmise poole peal, näiteks pakendamise, realiseerimisaegade ja toodete sortimendi osas.  

Tarneahela koha pealt tooks välja veel selle, et tegeleme ka taaskasutusega, üksuses kohapeal toimub meil papi press.

Kas ettevõttes on palgal ka eraldi tarneahelajuht?

Eraldi tarneahelajuhti palgal pole. Tarneahelajuhi töö teevad meil ära kaubandusjuht, tootmisjuht, ostujuhid ja mingis osas ka laojuhataja.

Palun andke 3 soovitust teistele ettevõtetele tarneahela optimeerimiseks?

1) Ümbertöötlus/taaskasutus/jäätmekäitlus on kindlasti iga kaubandusettevõtte töö osa, kus saab oma kulud ja võimalused üle vaadata.

2) Outsourcing on tihti põhjendatud, aga teatud olukordades ei tohiks karta ka ise mingi asja otsast lõpuni haldamist.

3) Ühishanked võivad olla potentsiaal.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud