5. jaanuar 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Robotiseeritud töökohad on uute tootmiskontseptsioonide tähtsaimad osad

Jüri Riives
Foto: Raul Mee
Robotite osatähtsus tööstuses suureneb oluliselt ja intelligentsed robotiseeritud töökohad muutuvad uute tootmiskontseptsioonide tähtsaimateks komponentideks, kirjutab Tehnoloogia Aenduskeskuse IMECC juhatuse esimees Jüri Riives.

Veidi rohkem kui 30 aastat pärast kolmanda tööstusrevolutsiooni tekkimist sai alguse uus revolutsiooniline muutus tööstuses, mida hakati Saksamaa eestvedamisel kutsuma Tööstus 4.0 – inglise keeles Industry 4.0 või ka lühidalt i4.0.

Neljanda tööstusrevolutsiooniga kaasnevad kaks peamist märksõna: küber-füüsikalised süsteemid (Cyber-Physical Systems) ja asjade internet (Internet of Things). Viimast kutsutakse ka tööstusinternetiks (Industrial Internet).

Küber-füüsikaline süsteem on tarkade “asjade” (seadmed, töökohad) integreeritud ühendus. Asjade internet on aga osa tuleviku internetist, kuhu kuulub nii “tänapäeva” internet kui ka füüsikalisi seadmeid ühendav globaalvõrgustik.

Asjade interneti olemust, ülesehitust, võimalusi ja arenguid kajastab põhjalik ülevaade. See arendatav globaalne uus infrastruktuur omab isekonfigureerimise võimalusi, on üles ehitatud väljatöötatud kommunikatsioonistandarditele, andmevahetuse protokollidele ja turvalisuse reeglitele.

Selles uues keskkonnas omavad kõik osalejad – füüsikalised või virtuaalsed – oma identiteeti. Kõik kasutavad nn intelligentseid liideseid ning on kiiresti ja kergesti nii sisse- kui ka väljalülitatavad vastavatest lokaalsetest ja globaalsetest võrgustikest.

Asjade internet muudab tootmise targaks

Asjade internetis on need nn targad objektid aktiivsed partnerid äri-, teostus-, infovahetus-, otsustus-, vm protsessides, mille tagajärjeks on kindlaksmääratud töö tegemine või teenuse osutamine.

Asjade internetti (IoT) kutsutakse üha enam ka Tööstusinternetiks (Industrial Internet). Paljud juhtivad ja võimsad organisatsioonid ning tööstusettevõtted on liitunud rahvusvahelise konsortsiumiga (Industrial Internet Coalation).

Küber-füüsikalised süsteemid ja asjade internet on targa tootmise korraldamise aluseks. Tark tootmine toimub digitaalselt integreeritud süsteemides, kasutades oskuslikult suurt hulka süstematiseeritud andmeid ja teadmisi, et oskuslikult – kulusäästlikult, kvaliteetselt, kiiresti jms – juhtida kõiki tootmise teostusega kaasnevaid protsesse nii ettevõtte siseselt kui ka laiendatud tarneahela ulatuses.

Nagu eelnevalt võisime täheldada, toob uus tootmise paradigma kaasa palju olulisi ja põhimõttelisi muutusi, mille eesmärgiks on vähemate ressurssidega saada läbi tervikliku automatiseerimise paremaid tulemusi. Kui ühiskonnas toimuvad põhjalikud, suundamuutvad muutused, siis neid on hakatud kutsuma revolutsioonilisteks muutusteks.

Tööstusrevolutsioon toob ühiskonda muutusi

Tööstusrevolutsioon on oma olemuselt murranguline ja pöördeline protsess tootmises, tehnoloogias, transpordis, materjalitehnikas, tootmiskorralduses jms, mis avaldab olulist mõju kogu tootmise paradigmale ja kutsub esile olulisi muutusi ühiskonnas.

Neljanda tööstusrevolutsiooni ehk Tööstus 4.0 poliitiliseks eesmärgiks on tugevdada ja arendada majanduskeskkonda, muuta see konkurentsivõimelisemaks. 

Neljanda tööstusrevolutsiooni keskmesse tõusevad targad automatiseeritud töökohad – realiseeritud sageli robotite baasil –, mis on võimelised omavahel suhtlema üle tööstusinterneti ja lokaalvõrgustike vahendusel (Machine to Machine – M2M) ning vastu võtma iseseisvalt vajalikke (tarku) otsuseid.

Töökohti peab saama kiiresti ümber häälestada

Robotite osatähtsus tööstuses suureneb oluliselt. Intelligentsed robotiseeritud töökohad muutuvad uute tootmiskontseptsioonide tähtsaimateks komponentideks. Neid töökohti peab olema võimalik kiiresti ümber häälestada, vastavalt tootmise vajadustele. Neid saab kiiresti lülitada tootmisvõrgustikesse ja varustada vajaliku informatsiooniga (Plug & Produce).

Samas tekib suur vajadus tootmise pideva seire, olukordade ennustamise, analüüsi ja tarkade otsuste vastuvõtmise järele tootmise erinevatel tasanditel. See nõuab suurte andmemassiivide omamist, kiiret andmevahetust ja andmetöötlust ning otstarbekate otsuste vastuvõtmist ja edastamist (Big Data ja Cloud Computing) abonementpunktidele.

Sellised lahendused annavad võimaluse kiiresti ümberkonfigureeritava tootmise teostamiseks, mis on täiesti jõukohane ka väike- ja keskmistele ettevõtetele. See omakorda on aluseks kliendikeskse tootmise korraldamisele (Mass Customization) ja ühiskonna vajaduste paremaks rahuldamiseks.

Tootmise juures on väga oluline ka standardimine ja andmekaitse ning küberturvalisus, seda eriti suure integreerituse taseme puhul. Need on küsimused, mis vajavad tsentraliseerimist ja ühiskokkulepete tegemist.

Areng eeldab ka ettevõttelt ambitsioonikust

Kokkuvõtvalt võib öelda, et aidata saab seda, kes seda ise tahab ja aitab ka ennast ise. On ambitsioonikas ja pürgib järjest suuremate saavutuste poole.

Väike- ja keskmistel ettevõtetel peab esmalt ikka endal jätkuma indu ja soovi olla arendustegevuste promootoriks ja initsiaatoriks ning omada nägemust tarkade otsuste langetamisel. Kuid ikkagi on probleem teatavas vastuolus teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni vedajateks olevate suurettevõtete ning väike- ja keskmiste ettevõtete vahel, kes peavad arengutega paratamatult kaasas käima konkurentsis püsimiseks.

Samas on teada, et suurettevõtted moodustavad vaid ca 1–2% ettevõtete koguarvust.

Väikeettevõtetel osutub üha enam keeruliseks ja kohati ka üle jõu käivaks kalli arendustegevuse ja suurte arendustempodega kaasa käia. On enamgi selge, milline on arenduspotentsiaal ettevõttes, kus arendustöötajaid on kaks-kolmsada võrreldes kahte-kolme inseneri omava ettevõttega.

Kuidas siis paremini teenindada väikeseid ja keskmisi ettevõtteid, kuidas aidata neil juurutada kaasaegseid tehnoloogiaid ja tootmissüsteeme?

Siin on üheks võimalikuks lahenduseks Tööstus 4.0-ga kaasas käiv asjade internet, uued ärimudelid ja targad koostöövõrgud. Masinatööstuse valdkonnas tasub abi otsida Tallinna Tehnikaülikooli, Tehnoloogia arenduskeskuse IMECC ja Masinatööstuse Liidu (EML) spetsialistide ja koostööpartnerite poolt.   

Autor: Jüri Riives

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077