Hea töö eest on väikest palka piinlik maksta

Nerosteini omanikud Indrek Vallaste ja Teuvo Tapio Sarena usuvad, et järgmise  aasta lõpus tuleb laienemise peale mõtlema hakata.
Nerosteini omanikud Indrek Vallaste ja Teuvo Tapio Sarena usuvad, et järgmise...

Töötasapindu tootva Nerostein OÜ suuromaniku ja tegevjuhi Indrek Vallaste sõnul on nende ettevõttes palk päris palju üle Eesti keskmise, sest neil oleks piinlik oma töötajatele hea töö eest väikest palka maksta. Seni pole ettevõttel olnud keeruline ka uusi töötajaid leida.

Indrek, millega Nerostein täpsemalt tegeleb?

Teeme kvartsist ja looduskivist köökide töötasapindu. Vähem teeme ka aknalaudu ja trepiastmeid, kuid valdavalt on meil ikka töötasapinnad. Meil on ka palju hotelliprojekte, teeme tasapindasid vannitubadesse.

Millisele hotellile näiteks olete projekte teinud?

Oleme teinud näiteks kaks Hiltoni hotelli projekti – Tallinna ja Müncheni lennujaama oma. Lisaks on meil klientideks ka suuremad köögimööbli tootjad ja ehitusfirmad.

Plaanite ka uusi tooteid?

Värvivaliku osas on plaanid olemas, aga uut tooteartiklit ei ole plaanis teha.

Nerostein on küllaltki noor ettevõte, loodud 2015. aastal. Kuidas suure tööstuse loomine läks?

Jah, me oleme uus ettevõte, kuid kogemusi on meil küllaltki palju. Enne uue ettevõtte loomist juhtisin 18 aastat ühte teist sama valdkonna ettevõtet. 2014. aasta novembris tegime otsuse, et teeme uue ettevõtte ja tootmisega alustasime 2015. aasta märtsis – umbes neli kuud pärast otsuse tegemist.

Miks te uue ettevõtte tegite?

Minu eelmises ettevõttes tekkisid omanike vahel arusaamatused ja seetõttu ma lahkusin sealt.

Neli kuud tootmiseni on kiire areng. Kuidas nii kiiresti sobiva pinna leidsite?

Tootmispinna leidsin kuulutuse peale. Oli lihtsalt rendipindasid pakkuda ja üsna kiiresti leidsin sobiva, umbes nädala või kahega. Samal ajal tellisin ära ka seadmed, mille tarneaeg oli samuti neli kuud. Varakult sai tellitud ka toormaterjal.

Ja see pind on praegu ka veel piisav või on ka laienemine päevakorral?

Momendil meile sellest piisab, aga kui kasvame, siis võib kitsaks jääda ja mõtlema peaks lahendusele. Samas, järgmisel aastal näeme ka suurt kasvu. Meil oli eelmisel aastal käive pea 4 miljonit eurot ja sellel aastal kasvab see umbes 8 miljoni euroni. Seega laienemise peale hakkame ilmselt mõtlema järgmise aasta sügisel. 2017. aastal prognoosime käibeks juba 11–12 miljonit eurot.

Kuidas nii suure kasvu saavutate? Kas teile lisandus tänavu uusi kliente?

Jah, palju on uusi kliente, nii suuremaid kui väiksemaid. Ei ole ainult üks konkreetne klient, oleme mitmele poole laienenud.

Millistele turgudele müüte ja kui suur osa läheb ekspordiks?

Ekspordiks läheb meil üle 90% toodangust. Ekspordime Skandinaaviasse, lisaks Inglismaale, Soome ja Prantsusmaale. Käesoleva aasta lõpul alustame ka müüki Taani turule. Järgmisel aastal pole uusi turge plaanis avada.

Kuidas korraliku kliendibaasi ülesehitamine nii uuele ettevõttele nii kiiresti õnnestus?

Meil on hea maine ja ilmselt oleme siis teinud asju õigesti. Aga eks meil ole ka oma müügiesindajad, kes käivad ka teistes riikides.

Kui suur esmane investeering oli?

Umbes 1,5 miljonit eurot.

Mis edasine investeerimisplaan ette näeb?

Tänavu investeerisime 600 000 eurot seadmetesse, järgmisel aastal on plaanis investeerida sama palju. Kaugema tuleviku osas vaatame juba jooksvalt.

Millistesse seadmetesse investeerite? Kas kasutate ka roboteid?

Roboteid meil ei ole, meil on valdavalt kasutusel CNC-masinad, mis lõikvad ja poleerivad. Robotite järele ei näe ka vajadust, sest meil on väikesed partiid. Teeme rätsepalahendusi.

Paljud töösturid räägivad suurtest tööjõuprobleemidest. Kuidas teil tööjõuga lood on?

Praegu on meil piisavalt töötajaid, aga kui laieneme, on inimesi muidugi juurde vaja. Nii pingioperaatoreid, paigaldusmeeskondi kui ka müügiinimesi. Meil on 97 töötajat, neist 10 teenusepakkujad ja 87 palgalised. Järgmisel aastal vajame ilmselt juurde 20 töötajat.

20 uue töötaja leidmine võib päris keeruliseks osutuda?

Meil ei ole olnud keeruline uusi inimesi leida, meil on ka palgad küllaltki head. Kõrgema palga mõte on esiteks see, et siia inimesi üldse saada. Asja teine pool on see, et hea töö eest on ka piinlik maksta kehva palka. Palgad on meil kindlasti päris palju üle Eesti keskmise.

Kuidas on lood kandideerijate taseme ja haridusega?

Meil on asjad aastatega paremaks läinud, sest noored tunnevad arvutit paremini. CNC-pingid töötavad kõik arvuti juhtimisel ja noored õpivad selle palju kiiremini ära kui 10 aastat tagasi. Siis oli küll raske leida CNC-operaatoreid, aga praegu on nende leidmine ikkagi lihtne. Kui arvutit tunned, ei ole pingi õppimine keeruline. Me koolitame noori ka ise välja.

Palgad on teil head, aga surve neid kergitada on ikka olemas?

Eks survet töötajate poolt on ikka. Vaatamata sellele, et meil on palgad head, on soovid ikka suuremad.

Kuidas teile riigi ja tööstussektori omavaheline suhtlemine tundub? Kas seda peaks rohkem olema?

Ma arvan, et riik tootmist väga ei sega ja nii on hästi. Meil midagi ette heita ei ole.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017

Trendsetter Europe is looking for an ENGINEERING MANAGER

Tammiste Personalibüroo OÜ

28. november 2017

Kalev otsib TEHNIKAJUHTI

Kalev AS

23. november 2017

Teabevara