14. detsember 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

TOP: Kes oli mullu parim mööblitootja?

Eestis tegutsev Rootsi ettevõtja Göran Sjöholm võib rahul olla – talle kuuluv Delux OÜ teenis mullu mööblitootjatest suurima käibe ja kasumi.
Foto: Julia-Maria Linna
Tallinnas ringi liikudes näeb, et ehitus on taas hoo sisse saanud, uusi kortermaju ja kontorihooneid kerkib usinalt. Ehitatakse ka eksporturgudel. See annab võimaluse ka Eesti mööblitootjatele, kirjutab Metsamajandus.

“Uute kontorihoonete ja kortermajade ehitus puudutab suuresti mööblitootjaid, kes on suunanud  oma tegevuse projektimööbli tootmisele ja/või sisetarbimisele,” räägib Wermo ASi juhataja Raul Vene. “Eestis on enamus mööblitootjaid kvalifitseerunud mõlemasse kriteeriumisse. Iga uus hoone ja ruum vajab sisustamist, milleks on üldjuhul lauad, toolid, voodid, riiulid jne. Mida rohkem ehitatakse/renoveeritakse, seda suurem on tõenäosus, et kohaliku tootja tooteid ostetakse,” lisab ta.

Retlar OÜ juhataja Ülar Männilaan nõustub, et kindlasti mõjutab mööblitootjaid hoogustunud ehitustegevus. “Võimalus tööd teha on suurem. Iseasi, kas see ka tulus on. Edukad on eelkõige need ettevõtted, kes suudavad minna välisturgudele,” panustab ta siiski ekspordile.

Andeston OÜ juhatuse esimees Kristjan Kalle arvab, et Eestis on väiketootja võtmesõnaks praegu paindlikkus ja efektiivsus. “Kindlasti on kinnisvaraarendus seotud mööblisektoriga, kui ehitus elavneb, on ka mööbliga tegelevatel ettevõtetel koduturul rohkem tööd,” kinnitab ta.Ideaalköögid OÜ Juhatuse liige Tiina Põder lisab: “Kindlasti mõjutab aktiivsem ehitusturg ka meid. Hinnapäringuid saabub üha rohkem ja ka tööde järjekorrad on selle võrra veidikene pikenenud. Sellest hoolimata proovime hoida tootmisjärjekordi mõistlikkuse piirides.”

“On tõesti märgata ehitustegevuse hoogustumist, kuid seda kahjuks ainult Eesti suuremates linnades,” juhib Kalla Mööbel OÜ tegevdirektor Robert Pajussaar tähelepanu aktiivsuses koondumisele. “Inimesed on jällegi hakanud ostma uusi kortereid, kuid see tähendab, et keegi on nõus nende eelmised korterid ära ostma. Turul on küll suurem osa esimese kodu ostjaid, kuid ka elamispinna parendamine on hoogustunud. Elamupinna ja muude äripindade ehitus kasvatab mööbli vajadust.”

Edetabelis osalenud 104 mööblitootja mullune koondkäive oli 387 miljonit eurot, kasvades aastaga 11%. 

Mööblitootjate TOP10:

1. Delux OÜ

2. Tiksoja Puidugrupp AS 

3. TAD Logistics OÜ

4. Standard AS

5. Plaat Detail OÜ 

6. Rootsi Mööbel OÜ 

7. Saloni Büroomööbli AS 

8. Inest Market AS 

9. ALCANTRA OÜ 

10. Fennobed OÜ

Täismahus TOPiga saad tutvuda Äripäevas

Seega tarnitakse nii elukondlikku, büroo-, söögikohtade, hotellide kui ka muudele äridele sobivat mööblit. “See kõik on väga tore. See on küll suuresti sisetarbimine, kuid hoogustab majandust igal juhul,” kinnitab Pajussaar. “Mööblitootmine on Eestis väga konkurentsis ja kuigi vajadus mööbli järele on kasvanud, võib klient kindel olla, et saab mööbli väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega.”

Skano Furniture Factory juhatuse liige Lauri Treimann selgitab, et nad toodavad peamiselt elukondlikku mööblit ning seega uute büroode ehitus neidoluliselt ei mõjuta. “Kindlasti elavdab see mööbliturgu Eestis ning seega otsene mõju saab olla meie jaemüügile, kus pakutakse lisaks meie vabrikus toodetavale puitmööblile ka pehmet mööblit ning valgusteid.”

“Elamuehituse puhul on paljud objektid just valminud või valmimas ning siustust alustatakse tavaliselt köögi- ja vannitoamööbliga ning seejärel jõutakse magamis-, elu- ja söögitubadesse, mille möbleerimisel on kindlasti Skanol oma osa,” lisab ta.

Kasv ka piiri taga

Polorex Interior OÜ juhatuse esimehe Mario Jürimäe sõnul on aastalõpuga turg aktiveerunud ning uued arendused tuleb ju sisustada. “Ehkki meie fookus ei ole Eesti ning pigem kohaliku turu osakaal meie käibes marginaalne, on aktiveerumise trend sama, olenemata asukohast,” lisab ta.

Harviker OÜ juhatuse liige Siiri Tamm toob välja, et pikalt on kasvuteel olnud ka Skandinaavia ja eriti Rootsi turg. “Sealne elanikkond kasvab ning pidevalt kerkivad uued lasteaiad ja koolid. Tegeleme just nende sisustamiseks vajamineva mööbli valmistamisega,” lisab ta.

Timbermeister OÜ juhatuse liikme Tõnu Hiobi sõnul on nende tellimuste mahtu kindlasti suurendanud ka asjaolu, et Helsingis ja Tamperes valmib uue aasta algupoolel päris arvestatavas koguses väga kvaliteetseid elamispindu.

Ka ARTEX Design Factory OÜ juhatuse liige Üllar Kiisk tunneb mingil määral, et ehitusturg on elavnenud. “Meid mõjutab see alati positiivselt, siis on ka tellimusi rohkem, kuigi võin öelda, et meie kliendid on väga erinevad. Need, kes renoveerivad ja need, kes teevad uusi elamispindu müügiks. Meie sihtturg on Norra. Kui majade ehitamine ja müük Norras elavam, siis on kameil rohkem tööd. Kuna Eestis toodetakse palju puitmaju, siis on ka nõudlus puitmööbli vastu suur. Mööbel tarnitakse koos majadega. Kliendile on see väga mugav, kogu teenus ühelt tarnijalt,” selgitab ta.

Moes on funktsionaalsus

“Inimesed mõtlevad üha rohkem sellele, kuidas nad köögis liiguvad, mida nad seal teevad ja kuidas kõiki neid tegevusi võimalikult optimaalselt teha. Ehk köök peab olema kasutajasõbralik. Samuti vaadatakse kööki kui osakest tervikpildist – järjest rohkem peab köögimööbel sulanduma kokku muu mööbliga ruumis ja majas,” toob Põder välja uusi trende.

Jürimäe sõnul on trendid liikunud aina rohkem naturaalsemate ja minimalistlike lahenduste suunas. “Kasutatakse palju looduskikke materjale nagu puit ja naturaalsed spoonid. Kõrgläike asemel liigutakse üha enam mattide pindade poole. Rohkem on näha ja tunda Skandinaavia disaini ja stiili lahendusi,” selgitab ta.

Trendid on vaid aimatavad

“Eks uued tooted on kõik need, mis sünnivad kõige uuematest ja kaasaegsematest materjalidest,” on Põder filosoofilne. “Üritame kõigile oma klientidele eelkõige uusi materjale ja lahendusi tutvustada. Tootmislahendused peavad samuti materjalide uuendustega kaasas käima, kuna sageli vajavad uued materjalid ka uusi tehnoloogilisi lahendusi.”

Vene sõnul võib uusi trende vaid aimata. “Suure pildi näitab ära 2017. aasta jaanuari alguses Kölnis toimuv rahvusvaheline mööblimess. Ise olen veendunud, et järgnevatel aastatel lööb laineid retromööbel. Prinditud mööbel saab samuti suurema hoo sisse,” lisab ta.

Pajussaar  toob välja, et paljudel eelmistel aastatel on olnud uued trendid selged. “Külastades Milano messe oli selge, et paari-kolme aasta möödudes on see ka meil mingil moel huvipakkuv. Praegu me kahjuks nii arvestada ei saa. Uute materjalide ja külluslike võimaluste kasvades on ka trendid laialivalguvamad ja läbi põimunud erinevatest lähenemistest. Kindlasti on uus toode sümbioos erinevatest materjalidest, mida täiendavad elekrtilised nüansid ja efektsed valguslahendused.” lisab ta.

“Iga tootja peab saama aru, et mööbel ei ole pelgalt puidupõhisel materjalil baseeruv ilmetu käkk, vaid elegantne erimaterjalidel põhinev ja komposiitmaterjalidega kaunistatud särav toode.Mööbel on nii iseenesestmõistetav luksus meie igapäevaelus ja tihti ei märkagi me, kui palju on selle nimel pingutatud, vaeva nähtud, et see näeks lihtne ja kasutasõbralik välja,” lisab Pajussaar.

Klient soovib personaalset lahendust

Treimanni sõnul on mööbliturg viimastel aastatel Eestis oluliselt mitmekesistunud ning tegijaid on palju, lisandunud on nii väiketootjaid kui ka importmööblit pakkuvaid salonge.

“Eesti tarbijad on saanud viimaste aastatega oluliselt teadlikumaks nii materjali kui disaini suhtes. Paljudele klientidele on oluline ka disaineri nimi ning mööbli taga peituv filosoofia. Tarbijad eelistavad kvaliteeti kvantiteedile ning kogemus ütleb, et pigem ostetakse vähem, kuid soovitakse isikupärasemaid ja enam läbimõeldud ning personaalsemaid lahendusi,” lahakab Treimann mööblitrende.

Tamme sõnul on trendiks vastupidavus, keskkonna- ja ressursisäästlikkus. “Tarbija on teadlikum ning huvitub tootmises kasutatavate materjalide kvaliteedist ja koostisest,” lisab ta.

“Moesuundadest rääkides pööratakse järjest rohkem tähelepanu erinevatele värvitoonidele. Tähtis on mööblieseme funktsionaalsus ja võimalus luua mitmeid erinevaid ruumilahendusi ning edasi anda meeleolu samade esemetega,” selgitab Tamm.

Hiob: “Kui rääkida kujunduslikest trendidest, siis üha julgemini kasutavad kliendid igasuguseid elektrilisi mehhanisme, mis on ilmselt tingitud ka sellest, et need on muutunud piisavalt töökindlaks.”

Köökides on vähenenud plastikpindade kasutamine ja suurenenud on vastupidavamad lahendused. Need on siis erinevad looduskivid, kvartskivi, corian ja ka betoonist tööpinnad, samuti veel värskema lahendusena õhukese betooni meenutava seguga kaetud tööpinnad.

“Samas, kui on kasutatud siiski plastikut, siis juba uusi ja põnevaid tekstuure, mitte enam puitu või looduskive imiteerivaid plastikuid. Mööbli viimistlemisel on lisandunud palju põnevaid lahendusi. Näiteks metallisisaldusega roostetavad värvid, kergelt kumja tekstuuriga värvid, sametised ja sügavmatid värvid,” loetleb Hiob.

Rohkem kombinatsioone

“Meie kogemus on see, et kui mõni aeg tagasi valmistati põhiliselt ühevärvilist, värvitud mööblit, siis nüüd on meilt tellitud rohkem erinevaid kombinatsioone. Näiteks osa mööblist spoonitud, osa värvitud, siis erinevate värvide kombinatsioonid, terase ja spooni ning klaasi kombinatsioonid jne. Kattevineeride osas on huvitaval kombel trendiks natuke vanutatud, oksalised, pragulised, saetud muljega vineerid. Mida kombineeritakse tihti rõhutatult kaasaegse kõrgläikega. Pigem on trendiks lihtsamad ja lakoonilisemad vormid ja põnevamad materjalid ja viimistlused,” toob Hiob välja.

“Meie liigume oma kindlas nišis. Siin trendid ei muutu üleöö ega vahetu tihti. Meie toodang on pigem klassikalises võtmes, mis on läbi aegade olnud au sees. Eks mingid eelistused materjalide ja värvide osas aeg-ajalt muutuvad, kuid üldpilt jääb samaks. Naturaalsus ja skandinaavialik põhjamaine stiil on alati moes,” ütleb Kiisk.

Autor: Mariliis Pinn, Metsamajanduse toimetaja

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077