Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
MKM: õpe peab muutuma kaasaegsemaks
Morel juhtis täna toimuval tööjõukonverentsil tähelepanu, et õppemetoodikad vajavad muutmist. „Tänapäeva noored on sellised, et nad ei tule tööstust õppima, kui me ei suuda seda atraktiivselt edasi anda,“ rääkis Morel.
„Aga kas meie tööandjad on valmis pakkuma paindlikke töötingimusi? Kas ollakse valmis aitama kaasa ka uute metoodikate väljatöötamisse? See piir tegelikult on lõpmatu. Õppeprotsessid peavad muutuma kaasaegsemaks,“ rõhutas Morel.
Morel märkis, et ka praktika peaks olema õppeprotsessi loomulik osa. „Kindlasti tuleb tõsta valdkonna populaarsust ja erialaliidud on seda praegu ka tegemas, näiteks viiakse noori tehaseid vaatama,“ sõnas Morel.
Oluline on tema sõnul ka täiendõpe. „Ka tööandjad peavad hoolitsema, et nende töötajad oleksid turul konkurentsivõimelised, ja maksma sealjuures ka konkurentsivõimelist palka. Tööandja ei peaks kartma tööjõumakse,“ sõnas Morel. „Ettevõtjad peaksid teadvustama, et investeering tööjõusse on sama oluline kui põhivarasse.“
„Õpe peab muutuma interdistsiplinaarsemaks. Täna oleme rääkinud palju IKT-oskustest. Võtaks need oskused nüüd ka tööstusesse, nii et IKT-inimene mõistaks ka tootmisprotsessi iseärasusi,“ märkis Rami Morel.
Ka ülikoolide programmidesse peaks Moreli sõnul tööstus senisest rohkem kuuluma. „Me oleme kasutusele võtnud erinevaid IT-lahendusi, aga toodete või teenuste arendus on meie majandusele üsna vähe mõju avaldanud. Kuidas saavutada uus hüpe? Siin mängib suur osa tööstuse neljas revolutsioon ehk integreerime need IT-lahendused tootmisesse. See võiks tuua märgatava lisandväärtuse kasvu,“ rääkis Morel.
„Me peame kindlasti mõtlema tootearendusele. Siin ma kindlasti ei taha kuidagi alahinnata allhanget, see on väärtusahela osa ja kõik ei saagi olla tootearendajad,“ jätkas Morel.
Veel vajaks tööstuses tähelepanu teadus. „Praegu oleme suunatud pigem alusteadusele. Võib-olla suudame selle keerata rohkem rakendusteaduse poole ja luua süsteemi, mis tegeleks teatud valdkonna uuringutega, mis kõnetaksid meie majandust,“ rääkis ta.
„Üks olulisemaid asju, mida ettevõtted konjunktuuri kohta ütlevad, on see, et tööjõudu on puudu. Meie pilt on see, et meil on erinevaid programme ja ministeeriume ning kõigil on omad tegevused tööjõu kaasamise ja koolitusega seoses. Reaalselt peaks olema nii, et toome need asjad kokku,“ jätkas Morel ja lisas, et tekkima peaks tervikliku tööjõutellimuse ja koolituse süsteem.
„Meil on väga hästi käivitunud OSKA ja meil on ka Work In Estonia programm, mis on suunatud hetkel rohkem IKT-sektorile, kuid seda on plaanis laiendada,“ sõnas ta. Ta lisas, et tegelikult on olemas ka palju väiksemaid programme, mis tulekski nüüd kokku viia.
Täna toimub tööstusuudiste konverents "Kuidas lahendada tööjõukriisi tööstuses?".
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Viimased uudised
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele