Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Idee: tööstusettevõtete oma erakool
“Haridussüsteem ja kutseharidus kõnnivad täiesti erinevat rada. Olgem ausad, õppeprogrammide õpetamise ja kinnitamisega on meil lood enam kui viletsad,” rääkis Sogenbits seminaril peetud ettekandes.
Ta tõi näite sellest, kuidas Hanza endale värvimisspetsialiste otsis. “Tegime selle nimel kõvasti tööd, õppeprogramm sai kokku pandud, inimesed tegid seda oma vabast ajast. Aga arvake ära, kas see programm on ära kinnitatud? Mul ei ole õrna aimugi, millal see ära kinnitatakse,” rääkis ta.
Tööstus pole rumalatele
“Me vaidleme niisuguste ebaoluliste pisiasjade üle nagu kutseala täpne nimetus. Ausalt öeldes on mul ükskõik, mis on ala nimi. Samas, kui me peame nende asjade üle vaidlema, siis tavalise lukksepa asemel võiks olla CNC-operaator. Uskuge mind, neid inimesi, kes oleksid võimelised CNC-pinki seadistama, ei ole. Sisuliselt on turul võimalik ainult üleostmine, aga palju neid ettevõtteid Tartus ikka on. Me oleme hinnalipikud kruvinud juba sellisele tasemele, et see on uskumatu,” märkis Sogenbits.
Tema sõnul oleneb kõik suhtumisest ja näiteks autoeriala on kutsekoolides täis. “Loomulikult lähevad poiste silmad autode peale särama, aga kõik oleneb ka sellest, kuidas me mingit eriala oma lastele müüme,” selgitas Sogenbits. “See mantra, et õpi hoolega, muidu lõpetad kutsekoolis, on meil Eestis ikka veel sees.”
Selle asemel tuleks tema sõnul näidata noortele tööstust kui võimalust. “Iga uus tulija peaks nägema seda, et trepp on ette joonistatud, aga kõik sõltub sinust enesest. Meie asi on sind õpetada. Noortele tuleb anda perspektiiv, näidata, et kui tuled siia tehasesesse operaatoriks, siis mina tahan, et sa viie aasta pärast oleksid seadistaja, seejärel tahan, et sinust saaks juba insener,” selgitas Sogenbits ja lisas, et vaja on ainult seda, et noorel oleks sära silmis ja tahtmist teha ning ettevõtte asi on seejärel õpilane välja koolitada.
“Tööstusest peab rääkima, kutsekool pole rumalate kool, tööstusesse on vaja tarku ja teraseid ajusid,” rõhutas Hanza Mechanics Tartu tegevjuht.
Avatud uste päevad tehastes
“Mis ma oskan kutsehariduskeskustele soovitada, on see, et ärge tehke avatud uste päevi oma koolis. Teil on mõned masinad vanemad kui need, mis meil on keldris muuseumis. Tehke avatud uste päevi meie juures,” pakkus Sogenbits välja võimaluse noortes rohkem huvi tekitada.
Pane tähele
Kuidas tööstust populariseerida?
Muuta erialad ja karjäärivõimalused atraktiivsemaksTeha tihedamat koostööd kutsehariduskeskustegaMuuta haridusministeeriumi arusaama tööstusestTuua sisse rahvusvahelist oskusteavetKoolitada inimesi vastavalt rahvusvahelistele standarditele
Kuidas leida tööstusse tööjõudu?
Selgitada kutsesobivus välja juba varases staadiumisReklaamida töökohti rohkem ja pariminiMuuta kutsealad noori kõnetavaks ning õppeprotsessid kaasaegseks ja köitvaksKaasata rohkem lapsevanemaidPromoda tööstust rohkemLevitada infot heast palgast
Allikas: Hanza Mechanics, Favor
Sogenbits pakkus välja, et koolid võiksid töösturitelt ka rahalist toetust saada. “Keegi kutsekoolist võiks küsida, et tahame koolitada maailmatasemel CNC-operaatoreid, aga see maksab nii palju ja kas saaksite seda toetada. Mõned töösturid võiksidki panna rahad kokku ja aidata näiteks tuua siia välisõppejõude, kes loeksid koolis mingit seeriat. Me paneme rahad kokku ja meil on sellest ka lõpus kasu. Mina ei ole siiani ühtegi ettepanekut saanud,” jätkas Sogenbits.
Ta lisas, et näiteks Eesti haiglad on igasuguste toetusrahade hankimisel koolidest palju edukamad.
Hetkel kuum
Sogenbits märkis, et käiks ka ise rõõmuga koolides noortele rääkimas, kuidas näiteks paljud kutseharidusega töötajad käivad välismaal kliendi juures ning lahkuvad seejärel töölt. “Jah, nad lähevad ära ja mul on sellest kahju, aga mul on hea meel, et need inimesed arenevad järgmisele tasandile,” sõnas ta.
“Kui ma vaatan neid väsinud pedagooge, siis muidugi mõeldakse, et mul on hea rääkida, aga neil on kindlad haridusministeeriumi reeglid ja regulatsioonid. Samas on mul niisugune tunne, et peaksime tegema ühe erakooli, sest need riiklikud süsteemid meid enam ei toida,” rääkis ta.
Ettevõtted võtmas õppeasutuse rolli
Samal seminaril esinenud VMT Tehased ASi juhi Rainer Küti hinnangul ongi ettevõtted õppeasutuse rolli aina enam enda peale võtmas. Tema sõnul tuleks riigil õppekavade koostamisse kaasata juurde konkreetseid valdkonnaga tegelevaid ettevõtteid.
“Ülikoolide tehniliste erialade lõpetajate tase on nõrk, sest haridus on üldine ja puudub spetsialiseerumine. Tehnikaalade õppematerjalid on kohati eelmisest sajandist ja pigem on ettevõtted õppeasutuse rolli enda peale võtnud,” rääkis Kütt.
Ta lisas veel, et ka kutsehariduse õppekavad ei ole vastavuses tööstuse vajadusega. “Toon näite Pärnu Kutsehariduskeskusest. Kutseala nimi on kergmetallkonstruktsioonide koostaja. Ma küsin, kas see inimene on keevitaja, koostaja või mõni kolmas? Me lõpuks saime teada, et see tegelane on see, kes teeb asja valmis põhimõtteliselt otsast lõpuni, aga viimistlus jääb vahele,” rääkis Kütt oma ettekandes ja toonitas lõpuks, et selliste õppekavade koostamisel on kasutatud jõhkralt ressurssi.
NB! Juba teisipäeval, 13. detsembril toimub Äripäeva teemaveebi tööstusuudised.ee tööjõuprobleeme lahkav konverents "Kuidas lahendada tööjõukriisi tööstuses?".
Seotud lood
Kasutatud tootmisliini ost võib olla mõistlik viis tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samas ei tähenda kasutatud seade lihtsalt liini lahtivõtmist, transportimist ja uues kohas kokkupanekut. Kui uus tootmishoone, tehnosüsteemid ja tootmise töökorraldus erinevad varasemast, muutub kolimine terviklikuks tehniliseks projektiks.
Enimloetud
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele