Mida räägivad numbrid sinu ettevõtte kohta?

Koolitusel õpime, kuidas panna iga kulutatud sent tulu teenima.
Koolitusel õpime, kuidas panna iga kulutatud sent tulu teenima.

Finantsaruandeid pole väga keeruline lugeda, kui oled nende lugemise selgeks saanud. See on nagu noodikirja lugemine: kui nooti ei tunne, ei saa midagi aru, aga kui nooti tunned, siis hakkab muusika kõlama.

Nii veider, kui see ka pole, aga ka numbrid võivad samamoodi huvitavaid lugusid rääkida. Need lood pole küll tavaliselt viisistatud, ütleb finantsspetsialist ja ettevõtja Reidi Strandberg kelmikalt.

Kuidas koolitusprogramm sündis

Teadupoolest on tootmisjuhile tootmise juhtimisel ja korraldamisel olulised kolm aspekti: kvaliteet, aeg ja kulud. Kui tootmise kvaliteeti ja aega on mitmet-setmet kanti juba varem käsitletud, siis tootmiskulude ning nendega seotud otsuste käsitlemine on jäänud tagaplaanile. Põhjuseks on tootmisjuhtimist käsitlevate koolitajate vähene kompetents ettevõtte finantsjuhtimise ja raamatupidamise alal. Et koolitusturul vajalikku nišši täita, otsustasid Äripäeva Akadeemia koolitajad Reidi Strandberg ja Jaak Lavin tootmistegevusega seotud finantsotsuseid käsitleda peale tootmise ka finantsjuhtimise seisukohast.

"Sellele mõttele ei olnud minul üldse raske tulla. Juhtus nii, et ühel päeval Jaak helistas ja ütles, et tal on vaja häid mõtteid jagada. Ja siis tuli kohale ja jagaski. Ma ei olnud tootmisjuhte enne koolitanud. Jaagul aga on selles valdkonnas pikaajaline kogemus ja ta teadis üsna täpselt, missuguseid küsimusi koolitustel esitatakse. Nendele küsimustele vastuse leidmiseks ta mind üles otsiski," meenutab Strandberg.

Nii koostatigi koolituskava puhtalt protsessijuhtimise ja planeerimise spetsialisti Jaak Lavini kogemustele tuginedes. Lavin teab üksipulgi rääkida tootmistegevusest, Strandbergi leivanumbriks on jagada praktilisi näpunäited finantsküsimuste vallas.

Koolitajate taustast

Äripäeva Akadeemia koolitaja, protsessijuhtimise ja planeerimise spetsialist Jaak Lavin
Äripäeva Akadeemia koolitaja, protsessijuhtimise ja planeerimise spetsialist...

Strandberg ja Lavin on tootmisettevõtete juhte, tootmisjuhte ning tootmisega seotud keskastmejuhte koolitanud juba paar aastat ja see on olnud huvitav kogemus ka nende endi jaoks. "Tootmisjuhid on üldiselt toredad ja jutukad inimesed. Mõtlevad kaasa ja ei jää nurka nohisema, kui jutt keeruliseks kisub, vaid küsivad kohe selgitusi," jagab Strandberg, kes on töötanud pikalt professionaalsete teenuste firmas Rödl & Partner juhatajana. Seal olid tema klientideks kas raamatupidamise või auditi alal mitmed tööstusettevõtted ja nii on tal rohkelt kokkupuuteid selle valdkonna ettevõtete majandustegevuse ja finantsaruannete kallal töötamisel. Viimased viis aastat on Strandberg töötanud iseseisva ettevõtjana ning kuluarvestus on saanud üheks tema lemmikteemaks. Ka sellel sügisel toimunud Pärnu Raamatupidamiskonverentsil, mille programmi autoriks oli Strandberg, keskenduti põhiliselt kuluarvestusele.

Seevastu Lavin, kes on alati seotud olnud kas toote- ja tehnoloogia arenduse, innovatsiooni või infotehnoloogiaga, on oma jõu ja nõuga aidanud turule tuua lõpmatul hulgal tooteid ja teenuseid. "Olen viis aastat töötanud konstrueerimisbüroos masinaehituse konstruktorina ja kuna tegemist oli erikonstrueerimisbürooga, võib öelda, et iga loodud lahendus oli uus. Lisaks olen töötanud AS-is Saku Metall tehnikadirektorina, kus minu vastutusvaldkonda kuulus ka tootearendusosakond, mis tegeles pidevalt uute toodete väljatöötamise ja turule toomisega," avaldab Lavin, keda inspireeribki kõige rohkem just masinaehitus. Kuid tõdeb seepeale kohe, et kui vaadata ettevõtte väärtusahela põhjal, siis on selleks kindlasti tootmine kui väärtuse loomise protsess ja sellega seotud tugi- ning abiprotsessid. Minnes veelgi konkreetsemaks, vaimustub ta praegu kõige rohkem tootmisprotsesside optimeerimisest ja tulemuslikkuse tõstmisest.

Kui Lavinilt küsida, millist innovaatilist lähenemist tõstaks ta pärast Henry Fordi muuta auto luksusesemest tarbeesemeks esile tänapäeva maailmas, siis vastab ta lühidalt "Tööstus 4.0" ehk neljas tööstusrevolutsioon, mis on endaga kaasa toonud sellised mõisted nagu asjade internet, kübertehnilised lahendused jms. Kõige vingemaks tehnoloogiliseks muutuseks peab ta aga kiirvalmistamisetehnoloogiat, mis on viinud tõelise paradigma muutuseni tootmises ja kogu tööstuses. Seda tuntakse ka 3D printimise nime all ja see võimaldab 3D CAD-mudelitest objekti otsevalmistamist materjali lisamisega, seletab Jaak. Kiirvalmistamisetehnoloogia jaguneb Lavini sõnul veel omakorda kolmeks: prototüüpide  kiirvalmistuseks (Rapid Prototyping), kiirtootmiseks (Rapid Manufacturing) ja tööriistade kiirvalmistamiseks (Rapid Tooling). 

Luubi all kuluefektiivne tootmine

Tulles tagasi koolituse enda juurde, võiks üht tootmisjuhti tema igapäevatöös huvitada kõige rohkem tasakaalu leidmine efektiivsuse ja otstarbekuse vahel. Ja just seda koolitusel Strandbergi ja Laviniga üheskoos kindlaks tegema asutaksegi. "Koolituse käigus käsitleme erinevate tootmisviiside eeliseid, võrdleme tootmisviiside tulemuslikkust ja tõhusust mõjutavaid faktoreid ning hindame ka nende faktorite mõju lõpptulemusele," resümeerib Lavin.

"Antud koolitusel ei käsitle me sügavuti tootmisteooriat, vaid loome seoseid tootmisteooria ja kuluteooria vahel, et näidata, kuidas tootmisteooria ja kuluteooria on omavahel seotud ning kuidas tootmisteooriaga seotud otsused mõjutavad kulusid ja vastupidi," tutvustab Lavin.

Koolitusel käsitletakse ka kuluarvestuse põhimõisteid, aga põnevam pool on Strandbergi sõnul jääktulupõhine kuluarvestus. Otsime vastuseid küsimustele, kui palju on vaja toota, et teenida soovitud kasumit, missugused tooted on kasumlikud ja missugused mitte ning kuidas mõjutab kahjumlike toodete tootmisest kõrvaldamine kogutulu.

"Mina olen olnud selle seisukoha pooldaja, et karta ei tule mitte suuri kulusid, vaid väikseid tulusid, ning oluline on panna iga kulutatud sent tulu teenima. Vältima peab väärtuse loomisega mitteseotud kulusid ja trikk ongi selles, kuidas need mittevajalikud kulud üles leida," kõlab Strandbergi suust saalomonlikult.

Õpi ressursse tulusalt kasutama

Kuna ettevõtte produktiivsus sõltub ressursside efektiivsest kasutamisest, tuleb kindel olla, et nii inimressurssi kui ka rahalisi ressursse kasutatakse ettevõttes parimal võimalikul viisil.

Näiteks töötajate töökvaliteedi hindamisel võiks Lavini sõnul kasu olla tööaja normeerimisest ehk tööajale normide kehtestamisest seal, kus see on võimalik. See annaks ettevõttele võimaluse võrrelda, kas töötajad teevad oma tööd parimal võimalikul viisil. Kui ettevõttes on teada, milline on parim võimalik viis, siis saab seda võrrelda töötaja tegeliku sooritusega ja vajadusel analüüsida, mis takistab töötajal oma tööd parimal viisil tegemast, soovitab Jaak. Kui vaadelda tööjõu tootlikkust kui toodangu hulka, mida üks tööline suudab teatud ajavahemikus teha, siis võib liiga madal toodangu hulk olla Lavini järgi põhjustatud kas valedest tööajanormidest, valest töö planeerimisest või konkreetse töö tegemiseks vajaliku kompetentsi puudumisest.

Strandberg toob siinjuures kohe näite enda praktikast, kus ettevõtte rahalisi ressursse kiputakse mitte kõige tulusamalt kasutama. "Kõige lihtsam näide on liiga suured tootmisvarud, mille all raha kinni on. Meil tuleb koolitusel juttu varude optimaalsest suurusest. Liiga vähe on halb ja liiga palju on ka halb. Aga kui palju on parasjagu, see ongi võtmeküsimus," märgib Strandberg ja lisab, et sageli on probleemiks ka see, kui müügiarvete laekumise tähtajad on pikemad kui tarnijatele arvete tasumise tähtajad. Siis tekib rahaline auk, mida üritatakse faktooringu või laenudega katta ja makstakse finantskulusid. Osavamad läbirääkijad suudavad muidugi selliseid rahalisi auke vältida ja kokku leppida soodsamad tasumise tingimused.

Tootmisjuhid: peame keskenduma raiskamise ja väärtust mitte loovate kulude vähendamisele

Janar Kukk, ABB AS mootorite ja generaatorite tehase tootmisjuht

Väärtust mitteloovaid kulusid on ka meil ja nende vähendamine on osa meie igapäevasest tööst. Üks sellistest kuludest on näiteks kvaliteedikulu, mistõttu oleme sellele pööranud läbi aastate palju tähelepanu. Kuna mootorite ja generaatorite tehase tooted on suured ja rasked, on igasugune üleliigne transport meie jaoks nii kulu kui ka oht. Viimase suurema muudatusena oleme ümber hinnanud ka kogu tehase põrandaplaani ja muutnud seda võimalusel nii, et materjali transport oleks võimalikult lühike ja ristumiskohti võimalikult vähe.

Materjalide varud hoiame nii madalal kui võimalik, et tagada sujuv ja tõrgeteta tootmisprotsess. Kuna meie puhul on tegemist projektipõhise tootmisega, tellitakse ka materjal kohale projektipõhiselt, vahetult enne tootmise algust. Tootmisvarud on meil tänavu olnud eesmärgistatud tasemel, kuid jätkame selles osas optimeerimist.

Kuna väljaõppeajad on meie tootmises suhteliselt pikad, kaalume enne lisatööjõu värbamist väga hoolikalt, kuidas koormuste kõikumist katta ja ühtlustada. Olukorrad, kus tööjõukulud ei ole tootlikkusega vastavuses, tekivad ainult suuremate värbamistega. Meil on ka teatud tootmisoperatsioonid, mille puhul tootlikkus kasvab vilumusega ja see võib mitu kuud aega võtta. Töötasu oleme seadnud korrelatsiooni tööalase panusega.

Kuluefektiivse tootmise koolituse viisime meeskonnas läbi paar aastat tagasi. Praegu käivad ettevalmistused järgmiseks koolituseks, mis keskendub pooltoodangu mahu vähendamisele.

Marika Tungel, Saku Õlletehase AS tootmisdirektor

Kulusid kontrollime Saku Õlletehases igal kuul, detailsemalt planeerime oma kulusid neli korda aastas. Omaniku ootus loomulikult on, et kulud ei kasvaks, vaid langeks. Seega on meie töö igapäevane osa leida mõistlikke lahendusi kulude vähendamiseks tootmisprotsesside parendamise kaudu. Tootlikum töö peab katma ka muude kulude kasvu ja hinnatõusu. Siinkohal on oluline ka märkida, et pelk kulude „lõikamine“ ei ole lahendus, mistõttu peame iga päev keskenduma raiskamise vähendamisele. See annab kokkuvõttes palju paremaid tulemusi ning muudab paljudel juhtudel ka töötajatel töö tegemise lihtsamaks.  

Materjalide varud on samuti oluline näidik, mida igal kuul jälgime. Loomulikult on ka tootmisvarude pidev jälgimine meil fookuses ja seal leiab alati teatavat parendamisruumi ja võimalusi efektiivsuse täiendavaks kasvuks.

Tööjõuvajadus tootmises tekib läbi tootmisplaani ja sellest ka lähtume. Kuna meil on hooajati kõrgem toomisvajadus, peame tööjõu õigel planeerimisel olema väga nutikad. Kahjuks on olukord Eesti tööjõuturul päris keeruline ning heade ja kvalifitseeritud töötajate leidmine on omajagu väljakutse. Tuleb arvestada, et ka meie tootmisseadmed on keerulised, mistõttu töötajate väljaõppeaeg võib osadel töökohtadel ulatuda kolme-nelja kuuni. Seega püüame leida erinevaid meetodeid, kuidas väljaõppinud töötajat ka madalhooajal hoida. Otsime ja ka leiame võimalusi, et neid inimesi teistel ametipostidel rakendada. Samas teeme madalhooajal ka palju tööks vajalikke erialaoskusi õpetavaid koolitusi, mis omakorda suurendab meie tootlikkust hooajal. Selline meetod tekitab küll olukorra, kus madalhooajal ei ole tööjõukulud justkui tootlikkusega vastavuses, kuid aitavad saavutada märgatavalt paremaid tulemusi aasta lõikes tervikuna.

Töötajate tasustamine on meil osakonniti erinev, sõltuvalt näiteks sellest, kas kasutusel on tükitöö või ka ajatöö. Ja ajatöö puhul on kindlasti rakendatud n-ö tulemus- ja kvaliteeditasu, mis on sõltuvuses tulemusnäidikutest ehk siis töö tulemusest.

Viimastel aastatel oleme hoolega korraldanud erinevaid sisekoolitusi, millest üks osa keskendub ka kuluefektiivsele tootmisele. Teeme nii osakondade kui ka juhtide põhiseid koolitusi, kus keskendume ettevõtte tulemile ja viime numbrid igaühe panusega vastavusse. Väga olulise tööriistana on meie tehases rakendunud LEAN filosoofia ja tootmise põhimõtted, mis käsitleb efektiivsuse kasvu. Selle raames oleme juba mitu aastat korraldanud LEAN Akadeemia sisekoolitust, mille lõpetaja omandab mitmemoodulilise teoreetilise ja praktilise õppe käigus LEAN juhtimise teadmised.

Osale arutelus

  • Merit Pärnpuu

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara