Hiina korraldas tooraineturgudel korraliku peo

Blogi autor Mait Kraun.
Blogi autor Mait Kraun.

Nädala börsiuudised: Hiina korraldas tooraineturgudel korraliku peo; kivisöe hinnad on järsult langenud; rauamaak ei väsi üllatamast; kullanõudlus viie aasta suurim; nafta hinnatõus on tuure maha võtmas.

Hiina korraldas tooraineturgudel korraliku peo

Hiina on korraldanud viimastel kuudel tooraineturgudel korraliku peo – riik on erinevate toormete importi kasvatanud ning see aitab osati õigustada ka tööstusmetallide hinnatõusu, vahendab Reuters.

Tõsi, kõik saavad siiski aru, et pidu peab millalgi läbi saama. Mida pikemalt see kestab, seda hullemad on tagajärjed.

Hiina importis novembris 91,98 miljonit tonni rauamaaki, mis on 13,8 protsendi enam kui eelmisel kuul. Varem on Hiina nii palju rauamaaki importinud vaid kahel kuul.

Kivisütt imporditi 26,97 miljonit tonni, mis on viimase 18 kuu kõrgeim näitaja. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on import kahekordistunud.

Ka nafta- ja vaseimport tõusevad

Hiina naftaimport on tõusnud sellel aastal 14 protsendi võrra, mis tähendab, et päevas toodi riiki keskmiselt 925 000 barrelit rohkem. See on võrdne terve Hollandi nõudlusega.

Ka vaseimport on tõusnud – novembris kasvas see 31 protsenti (eelmise kuuga võrreldes) 380 000 tonnini, mis on kõrgeim tase alates juunist.

Vase hinnatõus on viimastel kuudel olnud muljetavaldav. Tõsi, suuresti on tõusu põhjustanud ka Donald Trumpi valimisvõit – nimelt lubab uus president infrastrutuurile tehtavaid kulutusi järsult tõsta, mis peas vaske aitama.

Ei ole kahtlustki, et Hiina impordinumbrid on tugevad ning aitavad osati õigustada viimasel ajal toimunud hinnatõusu. See aga ei tähenda, et hindade kiire tõus peaks jätkuma, sest ei ole kindel, et Hiina nõudlus järgmisel aastal sama tugev püsib.

Kivisöe hinnad on järsult langenud

Kivisöe puhul on selge, et risk hinnalanguseks on küllaltki suur. Newcastle’i sadama hind langes kolmapäeval 78,15 dollarini tonnist, mis on novembri algusega võrreldes 30 protsenti madalam hind.

Tõsi, hind on jätkuvalt 2016. aasta algusega võrreldes kõrgemal, aga tõusu põhjustas eelkõige Hiina impordi kasv. Import kasvas aga poliitilise otsuse tõttu. Nimelt otsustas Peking sisemaist toodangut vähendada. Üleüldine nõudlus pole seega fundamentaalselt paranenud.

Praeguseks on Hiina paljudest tootmispiirangutest loobunud ning sisemaised hinnad langevad. Import võib püsida kõrgel, aga selleks, et import oleks konkurentsivõimeline, peaks ka maailma hinnad langema.

Rauamaak ei väsi üllatamast

Rauamaak ei väsi turuosalisi üllatamast – tooraine hind tõusis sellel nädalal üle 80 dollari tonnist ning jõudis rohkem kui kahe aasta kõrgeima tasemeni, vahendab Bloomberg.

„Hinnatõusu on põhjustanud üleüldine janu riskantsemate varade suhtes ning Hiina majanduse stimuleerimine,“ ütles investeerimisfirma Sucden Financiali analüütik Kash Kamal. „Tundub siiski, et tõus on kestnud veidi liiga pikalt. Seda on võimaldanud investorite positiivne meeleolu.“

Rauamaagi hind on viimase 12 kuu jooksul rohkem kui kahekordistunud, sest Aasia suurim majandus laiendas kasvu parandamiseks stimuleerimismeetmeid. Ka rauamaagi tõusu on toetanud Donald Trumpi valimisvõit, mis on investorite huvi riskantsemate varade suhtes tõstnud. Lisaks sellele plaanib Trump teha suuri kulutusi infrastruktuurile.

„Turg on jõudnud tasakaalu ja võib öelda, et praegu on isegi väike defitsiit. See on märkimisväärne, sest meil oli eelmisel aastal suur ülepakkumine,“ ütles UBSi toorainete ja valuutaturgude juht Wayne Gordon. „Järgmisel aastal võib aga oodata jälle ülepakkumist,“ nentis ta.

Eelmise nädala reedega võrreldes on rauamaagi tonnihind tõusnud 4,4 protsenti 81,78 dollarini, mis on kõrgeim tase alates 2014. aasta oktoobrist.

Teistest tööstusmetallidest odavnes tina 0,6 protsenti ning tsink kukus 1,4 protsenti. Kummagi tonnihind oli reede lõunaks vastavalt 20 925 ja 2689 dollarit.

Alumiinium kallines 0,1 protsenti ja nikkel odavnes 0,9 protsenti. Kummagi tonn maksab vastavalt 1724 ja 11 105 dollarit.

Kullanõudlus tõusis viie aasta tippu

Nõudlus kulla järele tõusis novembris viimase viie aasta tippu, sest investorid kasutasid madalaid hindu ostmiseks, selgub BullionVaulti avaldatud andmetest, vahendab MarketWatch.

Kullainvestori indeks (Gold Investor index), mida opereerib väärismetallide vahendusega tegelev BullionVault, tõusis novembris 59,3 punktini, mis on kõrgeim tase alates 2011. aasta detsembrist. Oktoobris oli indeks 56,8 punkti juures.

Indeks näitab seda, paljud erainvestorid on kulda investeerimist alustanud või väärismetalli juurde ostnud. Üle 50punktine näitaja viitab sellele, et ostjaid on turul rohkem kui müüjaid. 2011. aasta septembris oli indeks 71,7 juures, mis on rekord.

BullionVault teatas, et neid, kes oma kullainvesteeringut suurendasid, oli oktoobriga võrreldes 29,8 protsenti rohkem.

Nädalaga on kulla hind langenud 0,2 protsenti 1170 dollarini untsist. Hõbeda hind tõusis aga 4,1 protsenti ja unts maksab 17,07 dollarit.

Hinnalangust kasutatakse ostmiseks

Analüütikud usuvad, et kulla hinna pani langema eelkõige Donald Trumpi valimisvõit ning sellega kaasnenud võlakirjade tootluste suurenemine. See on suurendanud tõenäosust, et intressimäärasid tõstetakse oodatust kiiremini.

„Paljud investorid kasutavad kulla hinnalangust selleks, et juurde osta. Nad vaatavad valimistulemustest kaugemale ja näevad, et pikemas perspektiivis on hind tegelikult madal,“ ütles BullionVaulti uuringute juht Adrian Ash.

Kullafutuuride hinnad langesid eelmisel kuul viimase kümne kuu põhja. Novembris langes kulla hind kokku 7,9 protsenti, mis on suurim langus alates 2013. aastast.

Nafta hinnatõus võttis hoo maha

Kuigi OPECi sõlmitud tootmismahtude kärpimise lepe pani nafta hinna rallima, on analüütikud muutunud ajapikku skeptilisemaks ning see kajastub ka hinnas, vahendab Äripäev.

Citigroupi analüütikud kirjutavad investoritele läkitatud kirjas, et alates möödunud nädalast, mil nafta hind hüppas 55 dollarini barrelist, on see tasapisi allapoole tulnud.

“Alates sellest ajast on aga klientidel tekkinud teatud ebakindlus, eriti seoses nädala lõpus toimuva OPECisse mitte kuuluvate riikide kohtumisega,” kirjutasid nad. Selle nädala lõpus kohtuvad OPECi liikmed organisatsiooni mitte kuuluvate riikidega, et arutada naftalepet, mille alusel kärbivad viimased tootmismahtu kokku 600 000 barreli jagu päevas.

Samal ajal on Hiina naftaimport viimase kuu jooksul jüaani arvestuses kasvanud 13 protsendi võrra. Võrdluseks: oktoobris oli kasv vaid 3,2 protsenti.

Nafta hinda mõjutavad ka USA naftavarud, mis on USA Energiaagentuuri andmeil tõusnud. Veelgi enam, agentuuri andmeil oli möödunud nädala naftavarude kasv viimase seitsme aasta suurim.

Brenti toornafta barrelihind maksis reede lõunaks 54,17 dollarit ning WTI kauples 51,17 dollari juures.

Osale arutelus

  • Nädal börsil

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara