Autor: Harro Puusild • 8. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui veel eile kirjutas Eesti Ekspress, et ministrid Kadri Simson ja Urve Palo ei suuda kokku leppida, kelle haldusalasse hakkab kuuluma tööstuspoliitika, siis nüüd kinnitati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist tööstusuudised.ee-le, et hetkel on kaks ministrit otsustanud tööstuse arendamisel koostööd teha. 

Tööstusuudiste küsimustele vastab minister Urve Palo: 

Eksminister Liisa Oviir tegeles oma ametiajal palju rohelise raamatuga. Mis tööstuspoliitika osas on oodata mingeid muudatusi?  

Eelmise ministrina töötamise perioodil algatasin tööstuspoliitika rohelise raamatu väljatöötamise ja soovin selle kahtlemata lõpule viia. Usun endiselt, et Eestile on vaja oma tööstuspoliitikat ning seda laiemas seoses tänapäevaste digimaailma võimalustega. Oleme majandus- ja taristuministri Kadri Simsoniga kokku leppinud, et teeme seda koos ning meie ühine eesmärk on, et Eesti esimene tööstuspoliitika valmiks kahe ministri paarisrakendina. Majandus- ja taristuminister vastutab transpordi ja energeetika eest ning seetõttu saab tema kaasamõtlemise ja töö tulemusena loodav poliitika vaid võita. Mul on väga hea meel, et kolleeg Kadri Simson peab Eesti riigi tööstuspoliitika olemasolu samuti tähtsaks ja meil avaneb võimalus selliseks koostööks. 

Paljud töösturid tunnevad, et suhtlus riigiga ei ole piisavalt tihe ja protsessid on liiga aeglased. Näiteks on mureks välistööjõud. Kui palju oma ametiajal plaanite tööstustele tähelepanu pöörata?

Suhe sõltub alati mõlemast partnerist. Soovin olla hästi avatud ning kõigis olulistes küsimustes teha koostööd nii tööstusettevõtete omanike ja juhtidega kui ka teiste valdkondade ettevõtjatega. Oleme saanud nii otse ettevõtetelt kui ka spetsialistidelt endilt tagasisidet, et välistööjõu palkamise protsess on muutunud oluliselt lihtsamaks ja mitmetes ettevõtetes on see täna juba igapäevane tegevus. Välistööjõu kvootide osas on juba menetluses eelnõu, mis vabastab teatud sektorite spetsialistid kvootide alt ning loob sellega laiema eelduse ka tööstuses kaasata välismaised tipptegijaid.

Tööstus on üks ettevõtlus- ja  infotehnoloogiaministri kolmest peamisest prioriteedist IKT ja ehitusvaldkonna kõrval, mis kõik omavahel ka seotud, seega saab tööstussektori käekäik olema kõrgendatud tähelepanu all.

Kui oluliseks peate soodustusi energiamahukatele suurtööstustele?

Teatud erisused ja soodustused on mõeldavad eelkõige välisinvesteeringute riiki meelitamiseks. Samas on oluline jälgida, et turuosalisi koheldakse võrdselt. Naabritest kõrgemad energiahinnad on probleem ning Eesti konkurentsivõime parandamiseks on vajalik leida lahendusi. Lisaks energiamahuka tootmise soodustamisele analüüsime laiemalt ka võrgutasude arvestamise metoodikat ja muid võimalusi elektrihindade konkurentsivõime parandamiseks.

Hiljuti ütles elektroonikatööstuse liidu juht Arno Kolk, et allhanget ei pea kartma ja meil on korralik allhanketehaste võrgustik. Kuidas Teie allhanget näete?

Ministrina ei pea ma õigeks võrrelda või veelgi halvem, vastandada üht ärimudelit teisele. Enamus uusi ettevõtteid alustabki sellest, et leiab turul võimaluse pakkuda mingit seni puuduolevat lüli suuremas hankeahelas. Vaid üksikud on sedavõrd geniaalsed, et suudavad välja mõelda toote, selle arendada tootmisküpseks ja lisaks ka edukalt müüa. Seetõttu on oluline hinnata ka allhankega edukalt majandavaid ettevõtteid, eriti kui hanget tehakse ekspordiks.

Uus valitsuskoalitsioon soovib suurendada targa majanduse osakaalu ja suurendada tootlikkust. Seda on võimalik teha ka allhanketööstuses, valides tootmisportfelli keerukamaid ja suuremat lisandväärtust pakkuvaid hankeid ning parandades tootmise sisemist efektiivsust.

Ettevõtlusministrina koos EASi ja teiste tugistruktuuriga soovin panustada ka allhankesektori arengusse eesmärgiga tagada tööhõive ja suurendad Eestis toodetava lisandväärtuse osakaalu.

Kuidas meelitada Eestisse kallima toodanguga tehaseid?

Me teame, et keskne probleem on Eesti väiksus, eriti tööjõu nappus.  Samas oleme hästi haritud ja võimelised panustama kõrgema lisandväärtusega tootmisse. Üks võimalus, nagu eelpool öeldud, on teha seda läbi allhanke, kuid kindlasti on oluline ka Eesti enda usaldusväärsus ja tuntus maailmas just hea ärikeskkonnana ja Eesti unikaalsete toodete kaudu.

Easy Doing Businessi raporti järgi asub Eesti äritegemise lihtsuselt maailmas 12. kohal, Eesti tuntus e-riigina tuleb pöörata ka e-tööstuse edulooks ja seeläbi meelitada kõrge lisandväärtusega tööstust Eestisse.

Paljud riigid pakuvad investoritele ka muid hüvesid. Sellest ajendatuna sai ka Eestis loodud suurinvestori meede, mille eesmärgiks on just meelitada Eestisse kõrgema lisandväärtusega tööstust ning see käivitub lähiajal.

Mida ootate värske ministrina töösturitelt?

Ettevõtjatelt ootame ambitsiooni investeerida ja valmisolekut teha keerukamaid tooteid, vallutada uusi turge. Samuti ootame, et ettevõtjad teeksid sektorisisest ja -ülest koostööd ning koostööd ka teadus- ja arendusasutustega.

Tööstuse erialaliitudelt ootame konstruktiivset tagasisidet ning tööstuspoliitika loomise käigus saavutatud dialoogi jätkumist. Ettevõtjad ja erialaliidud saavad palju teha ära ka enda valdkonna populariseerimisel seal hulgas valdkondlike edulugude väljatoomisel, et saaksime neid tutvustada ka Eestist väljaspool ja sel moel suurendada Eesti tuntust ja atraktiivsust investeeringute sihtriigina.