Autor: Tööstusuudised.ee • 5. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Avaldame töösturite poolt rahandusministrile saadetud ühispöördumise:

Eesti töötleva tööstuse esindusorganisatsioonid on seisukohal, et tootmissisend energia näol peab olema Eesti tööstusele konkurentsivõimeline ning meelitama siia ka välisinvesteeringuid, mis loovad uusi töökohti ja kasvatavad eksporti ning koos sellega kaasneb majanduskasv ja heaolu kasv. Järsk maagaasi aktsiisitõus ei ole kuidagi vastuvõetav ja aktsepteeritav.  

Järgmise nelja aasta jooksul tõuseb gaasiaktsiis nii palju, et energiamahukad tööstused kaotavad peaaegu kogu edumaa, mille neile oli tänavu andnud maagaasi maailmaturu hinna langemine. Maagaasi hind ja sellega seotud maksud on alates 2014. aastast teinud läbi drastilisi muutusi. Maagaasi hind on langenud 32 eurolt MWh 19 euroni MWh ehk 1,7 korda ja seda valdavalt tänu nafta hinna odavnemisele. Värsked uudised nafta hinna osas eeldavad hinnatõusu ka siin.

Aktsiis on seevastu tõusnud 2014. aasta 2,52 euroga MWh võrreldes 3,4 korda ehk 4,36 euroni MWh. Aktsiisi on juba kolm aastat tõstetud a 20% aastas, kolm aastat a 25% aastast tõusu veel juurde – see ei tule kuidagi kasuks meie üldisele konkurentsivõimele ning kõrget lisandväärtust tootvale tööstusele.

Eesti eksportivate ettevõtete konkurentsivõime langeb nii suurel määral, et suurimad maagaasitarbijad, eelkõige välisomanduses olevad ettevõtted, ilmselt kaaluvad tootmise Eestist äraviimist. Suuremates linnades tegutsevatele tootmisettevõtetele võib gaasküte osutuda asendamatuks, sest linna pole alati võimalik biomassi ladusid ehitada. Selline ressursside maksustamine ei tee head tootmise Eestisse toomisele ega hoidmisele. Kui ettevõtete maksukoormust niivõrd järsult tõsta, kaovad selle tulemusel ka töökohad ja palgad hakkavad langema.

Maagaas on täna fossiilsetest kütustest kõige keskkonnasõbralikum ja laialdaselt kasutatav tööstuslikes protsessides. Aktsiisiloogika peaks olema just vastupidine otsustatule – mida rohkem saastad, seda rohkem maksad.

Energiakulude suurenemise tõttu kaotavad ettevõtted investeeringuid nii tootmise arendamisse kui ka tootmisvõimsuse tõstmisesse. Töötleva tööstuse maksukoormuse (ka kaudsed maksud) tõstmine on juba ammu sealmaal, et meie ettevõtete konkurentsivõime on võrreldes naaberriikidega madal.

Kutsume Vabariigi Valitsust üles maagaasiaktsiisi tõusust sellisel määral loobuma!