Autor: Harro Puusild • 30. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1. Maailma primaarenergia nõudlus on aeglustumas ja energia tarve inimese kohta saavutab maksimumi enne 2030. aastat ehk kasvu enam ei toimu. Kiseli sõnul on selle põhjuseks  tehnoloogia areng ja riikide karmim energiapoliitika. Primaarenergia kasv on olnud viimase 45 aasta jooksul 2% aastas.

2. Elektri nõudlus on aastaks 2060 kahekordistumas ja selle peamisteks mõjutajateks on transpordisektor ja uued tehnoloogiad, mida on aina enam võimalik kasutada elektri abil. Kiseli sõnul on selge, et elektri osakaal kogu maailma energiabilansis kasvab.

3. Päikese- ja tuuleenergia kasv jätkub veelgi kiiremas tempos ja see hakkab mõjutama kogu maailma energeetikat. Kiseli sõnul on see buum järgmise 45 aasta jooksul väga mõjus. Praegu moodustab päike vaid 200 teravatt-tundi maailmas, aga prognooside kohaselt on ees ootamas mitmekümnekordsed kasvud. Kõige rohkem kasvavad päike ja tuul Kiseli sõnul siis, kui riigid oma erinevaid meetmeid rakendavad. See toetab ka investeeringuid nendesse sektoritesse.

4. Kivisöe ja nafta nõudlus saavutab lähiaastatel oma tipu. Nafta nõudluses on tipp kätte jõudmas ja OPEC on öelnud, et ka nemad näevad, et hiljemalt 2030. aastaks saavutab nafta nõudlus oma tipu. Kiseli sõnul on peale tulemas teised energiaallikad ning kui kivisüsi ja nafta langevad, siis näiteks gaas on tõusuteel. Mida vabam on turg, seda rohkem gaasi turule tuleb, sõnas Kisel.

5. Transpordisektori läheb üle puhtamatele energiaallikatele ja see on Kiseli sõnul kõige keerulisem osa, mida poliitikutel tuleb lahendada. Isegi kui riigid panustavad maksimaalselt elektrisõidukitele, siis reaalne prognoos on see, et 2060. aastal võivad elektrisõidukid jõuda kuni kolmandikuni kogu sõiduautode turust.

6. 2°Ctemperatuuri tõusuga piirdumine nõuab praegu teadaolevatest lahendustest veelgi jõulisemaid samme ja väga kõrget süsiniku hinda turul. Isegi kui kõik teadaolevad lahendused kliimamuutuste vähendamise nimel rakendada ehk kui kõik riigid panustavad maksimaalselt tänaste teadmiste alusel, siis me ikkagi ei suuda saavutada Pariisi kliimakokkulepet, sõnas Kisel.

7. Vajalik on riikide tihe koostöö. Kui riigid koostööd ei tee, siis ei ole Kiseli sõnul energiapoliitikal head tulevikku.

16. novembril toimus energiasektori suursündmus Energikonverents 2016, mida korraldavad Äripäeva teemaveeb Tööstusuudised.ee ja advokaadibüroo GLIMSTEDT.