28. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänapäeva väljakutsed tootvatele ettevõtetele on karmid. Kliendid tahavad toodet või teenust kohe kätte saada. See peab olema laitmatu kvaliteediga ja võimalikult madala hinnaga. Toote eluiga on lühike ja nomenklatuursus võimalikult suur. Peab olema lihtne käsitleda ja suur töökindlus. Ja veel palju muid häid ja asjalikke omadusi.

Eks see kõik tuleb silme ette, kui mõelda näiteks mobiiltelefonide peale. Põhimõtteliselt samad reeglid kehtivad aga ka kõigi teiste kaupade või toodete puhul. Mõtleme kasvõi leiva sortimendile poodides või siis autode margiküllusele. Ja siis kõrvutame ajaga näiteks kakskümmend aastat tagasi. Pikemat aega ettevõtluses töötanud juhid saavad aru nendest tormilistest muutustest ja sisulistest arengutest. Konkurentsis püsimiseks lihtsalt vanaviisi enam töötada ei ole võimalik.

Tööstus 4.0 keskne osa digitaliseerimine

Need arengud ongi viinud revolutsiooniliste muutusteni tootmises ja tootmise korraldamisel. Kui Tööstus 4.0 on kompleksprogramm oma paljude koostisosadega, siis selle üheks keskseks jooneks on tootmise digitaliseerimine. Tootmise digitaliseerimine tähendab arvutustehniliste meetodite ja vahendite (arvutid) kasutamist tootmises.

Tootmise digitaliseerimise eesmärgiks on ettevõtte protsesside horisontaalne ja vertikaalne integratsioon. Tootmise digitaliseerimise tasemeks on erinevate digitaaltehnikate rakendamise tase protsesside teostamisel laiendatud tarneahela (turundus, arendus, sisseost, tootmise ettevalmistus, tootmine, logistika, müük, müügijärgne teenindus, taaskasutusele võtmine) ulatuses.

Horisontaalne integratsioon toimub väärtusahela komponentide ladusa koostoime teostamises nii ettevõtte siseselt kui väliselt. Keskseks realisatsioonikohaks on tootmine ja tootmisega tihedalt seotud tegevuste – tootearendus, tehnoloogiline arendus – samaaegne teostus.

Horisontaalne integratsioon – toote terviklik valmistusprotsess

Horisontaalne integratsioon on oluliselt seotud ka materjalivoogude juhtimisega valmistusprotsessis. See tähendab, et horisontaalse integratsiooni lahutamatud teemad on tootmislogistika ja tarnete juhtimine. Suund on tootmisseadmeid tootmissüsteemi keskselt tugevamalt integreerida, et väljatöötatud tootmistehnoloogia alusel läbi viia toote terviklik valmistusprotsess ühes tootmismoodulis või -rakus (manufacturing cell).

Mida võimaldavad vertikaalne ja horisontaalne integratsioon

Korraldada efektiivset andmehaldust, parandada seiret, monitooringut ja pideva parendustegevuse korraldamist.Parandada protsesside ja toodete jälgitavust, kasutades individuaalseid IP-aadresse.Tõsta oluliselt automatiseerituse taset, juurutada edukalt kiiresti rekonfigureeritavat tootmist tööstusrobotite abil, anda võimekus valmistada toodet partii suurusega 1.Tagada protsesside pidev mõõtmine ja nende optimeerimine, dekomponeerides protsessi elementaartasemetele;Lühendada nii tootmistsükli kui ka kogu tellimuse käsitluse tsükli kestvust kogu laiendatud tarneahela ulatuses.Suurendada ressursside kasutamise astet ja vähendada tootmiskulusid.

Sellise mooduli tehnoloogilised võimalused võimaldavad kas täielikult või pea täielikult toote või tooteperekonna valmistamise. Paindlikkuse dimensioon tagab selle, et antud seadmes on võimalik ilma oluliste ümberhäälestusteta valmistada erinevaid tooteid.

Vertikaalne integratsioon – info parem liikumine juhtimistasanditel

Vertikaalse integratsiooni eesmärgiks on erinevaid juhtimissüsteeme ettevõtte erinevatel juhtimistasanditel integreerida informatsiooni ja kommunikatsioonivoogude paremaks juhtimiseks, informatsiooni kiireks kättesaamiseks, asjalike ja otstarbekate otsuste vastuvõtmiseks, andmeanalüütika teostamiseks, aga ka ressursside oluliseks kokkuhoiuks ning lõppkokkuvõtteks tarneaegade lühendamiseks ja omahinna alandamiseks.

Digitaallahendused ja terviklik integratsioon on üldised tulevikutehaseid iseloomustavad märksõnad. Digitaliseerimise peamine eesmärk on ikkagi ettevõtte tulemuslikkuse näitajaid parandada ja suuta kaasas käia turu situatsioonide muutustega. Turu peamisteks mõjuteguriteks on paindlikkus (kliendi soov saada samaaegselt erinevaid tooteid), toodete lühike eluiga (vajadus valmistada ka partii suurusega 1), valmidus pakkuda erinevaid tooteid (toodete nomenklatuursus) ja muuta pidevalt toote funktsionaalsust (tuua turule just see toode, millest turg unistab).

Digitaliseerimine pole sama, mis automatiseerimine

Siit tulenevalt on tootmise digitaliseerimine vajaduspõhine ega lähtu otseselt ettevõtte suurusest. Kahtlemata suurettevõtetel, kellel on reeglina rohkem ressursse, on kergem tootmist digitaliseerida. Tootmise digitaliseerimine loob aluse tootmise automatiseerimisele, kuid reaalsuses on need ikkagi üsna erinevad asjad. Mõlemad on aluseks tootlikkuse tõstmisele ettevõttes.

Kui me suurendame tootlikkust ehk kulutame vähem ressursse ajaühikus toote valmistamiseks, on meil ootusi vähendada toote omahinda ja olla konkurentsivõimelisemad turul. Samal ajal lähevad aga ka automatiseerimisele või digitaliseerimisele tehtavad kulutused ettevõtte üldkulude hulka, mis jällegi tõstavad toote omahinda.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et digitaliseerimise (ka automatiseerimise) otsuseid langetades tuleb lähtuda ettevõtte tegevusstrateegiast, arvestada turuolukorda ja perspektiive ning konkreetseid vajadusi tootmistegevuse korraldamisel.

Autor: Jüri Riives, Tehnoloogia arenduskeskuse IMECC juhatuse esimees