Autor: Harro Puusild • 16. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Sisuliselt võiks tarbijad olla elektrijaamade kõrval ja nii oleks võimalik kasutada odavama edastamiskuluga elektrienergiat. Sellisel juhul võiks Eestisse tulema hakata ka suuremad investeeringud ja energiamahukad tööstused,“ avaldas Vals oma ettekandes lootust.

Vals lisas, et Eesti Energia sihibki eeskätt suurtarbijaid, kelle tootmine oleks energiamahukas. „Perspektiivikad on näiteks andmekeskused, samuti palju energiat vajavad tööstused,“ sõnas ta.

„Kui võtame näiteks Soome, siis Soomel on õnnestunud enda juurde meelitada Google’i andmekeskus, millel on suur mõju riigi majandusele. Keskuse rajamisel said paljud inimesed tööd ja ka elektri tarbimine on keskusel suur,“ tõi Vals näite ja lisas, et Soome võimaldab suurtarbijatel tarbida elektrit ilma aktsiisi ja keskkonnamaksuta.

Tema sõnul võiks ka Eestil olla sama põhimõte, et suured kliendid saaksid elektrienergiat tarbida aktsiisi ja taastuvenergiatasuta.

Päikesepaneel on kallis lõbu

Oma ettekandes puudutas Vals ka päikeseenergiat ja tõdes, et sellel on olemas oma kindel koht. „Näiteks võib päikesepaneelid panna metsamaja katusele. Kui aga räägime sellest, et kas kogu energiavajadus kaetakse päikesepaneelide abil, siis see on üsna kallis lõbu,“ märkis Vals.

Valsi sõnul tuleks näiteks talvise energiavajaduse katmiseks arvestada kümnete tuhandete eurodega.

Nutikas tootmine ja tarbimine käivad aga Valsi sõnul käsikäes. „Ka siin on olulised arengud ees ja need on peaasjalikult seotud sellega, et hakatakse targemalt tarbima. Juba praegu on olemas masinad, mille abil on võimalus oma tarbimist paremini juhtida, näiteks turuhindade vastu. Masinad on olemas, aga need on kallid ja neid on ka keeruline kasutada,“ selgitas ta.

„Usun, et järgmise viie aasta jooksul toimub üleminek sellistele süsteemidele, et kui teil on näiteks vaja kasutada boilerit või pesumasinat, siis süsteem aitab toota ajal, mil seda on kõige rohkem vaja. Kui vaja pole, siis elektrit ka ei toodeta,“ sõnas Vals ja lisas, et takistus endiselt seadmete hind. 

„Energiaettevõtted ei ole täna leidnud sellist mudelit, kus ettevõtjate ja tarbijate huvid kokku langeksid. Meie näeme, et neid vidinaid hakatakse tulevikus pakkuma madala hinnaga või tasuta ning selle eesmärgiga, et vähendada koos energiatarbimist ja aidata läbi kliendisuhtluse osta energiatarbijatele energiat,“ sõnas ta.

Täna toimub energiasektori suursündmus Energikonverents 2016, mida korraldavad Äripäeva teemaveeb Tööstusuudised.ee ja advokaadibüroo GLIMSTEDT.