Autor: Harro Puusild • 16. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Einari Kisel rääkis oma ettekandes uuringut "Maailma energeetika stsenaariumid 2060" aluspõhimõtteid tutvustades, et kui vaadata viimast 45 aastat ja järgmist 45 aastat, siis võib näha nelja olulist trendi, mis energiasektorit mõjutavad. 

„Viimase 45 aasta jooksul on maailma elanikkond kasvanud kaks korda ehk 1,7% aastas. Järgmise 45 aasta jooksul on oodata, et kasv aeglustub ja elanikkond kasvab selle perioodi jooksul vaid 1,4 korda. See tähendab, et ka majanduskasv hakkab aeglustuma, sest meil ei tule enam niipalju tarbijaid peale," rääkis Kisel. 

Teine trend, mis mõjutas viimase 45 aasta jooksul maailma energeetikat, on Kiseli sõnul info- ja sidetehnoloogia. „Järgmise 45 aasta jooksul kasvab digitaliseeritus järjest enam ja see hakkab tooma majandusse ka uusi loogikaid. See hakkab mõjutama poliitikuid ja loogikat, kuidas majanduspoliitikat tehakse,“ jätkas ta.

„Viimase 45 aasta jooksul on emiteeritud CO2 umbes 1900 gigatonni. Järgmise 45 aasta peale on Pariisi kliimakokkuleppe raames seatud eesmärk 1000 gigatonni, millest rohkem me ei tohiks emiteerida, et püsida 2 kraadi eesmärgi graafikus,“ jätkas Kisel.

Neljanda energeetika arengut mõjutava trendina tõi Kisel välja majanduslikud jõukeskused. „Meil hakkab tekkima rohkem majanduslikke jõukeskusi. Oleme viimase 45 aasta jooksul näinud tekkimas palju rahvusvahelisi organisatsioone. Aastaks 2030 näeme, et India muutub kõige rahvarikkamaks riigiks,“ sõnas Kisel ja lisas, et Hiinast on saamas maailma suurim majandus. „Praegu on selleks veel USA,“ märkis ta.

Täna toimub energiasektori suursündmus Energikonverents 2016, mida korraldavad Äripäeva teemaveeb Tööstusuudised.ee ja advokaadibüroo GLIMSTEDT.