11. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Trumpi võidukõne pani vase hinna järsult tõusma

Vase hind on sellel nädalal tegemas viimase 35 aasta suurimat tõusu, sest järgmiseks USA presidendiks valitud Donald Trump lubab infrastruktuurile tehtavaid kulutusi järsult tõusta. Lisaks sellele on Hiina nõudlus paranemas, kirjutab Reuters.

Punase metalli hind tõusis, sest Donald Trump rääkis oma võidukõnes infrastruktuuri ülesehitamisest, ütles BK Asset Managementi valuutaturgude strateeg Boris Schlossberg. Ta tõi välja, et vaseturu viimaste kuude trendid viitavad asjaolule, et ülemaailmne tarbimisnõudlus võib kasvama hakata.

„Me teeme oma linnad korda ning ehitame kiirteed, sillad, lennujaamad, koolid ja haiglad uuesti üles. Me ehitame terve oma infrastruktuuri uuesti üles, mis on praegu väga kehvas seisus. Neid tööd läbi viies paneme tööle miljoneid inimesi,“ ütles Trump on võidukõnes.

Schlossberg ütles, et just need sõnad tekitasid investorites elevust ning vase hind hakkas tõusma. Vask on infastruktuuri ülesehitamisel üks tähtsamaid tooraineid.

Vaske toetavad ka Hiina terase ja kivisöe hinnad

Sellel nädalal on vase hind tõusnud enam kui 20 protsenti, mis on suurim kasv alates 1980. aastast, selgub Reutersi andmetest. Reedel kallines vask 7,6 protsenti, mis on suurim tõus alates 2009. aastast.

Vase hinda on toetanud ka Hiina terase ja kivisöe hinnad. Kõik need faktorid on muutnud 2017. aasta väljavaate tunduvalt optimistlikumaks.

Infrastruktuuri peale tehtavad kulutused on „asendanud rahapoliitikat majanduse stimuleerimisel,“ ütles Brown Brothers Harrimani valuutastrateeg Marc Chandler.

Tooraine hinnatõus on hästi mõjunud ka kaevandajate aktsiatele. Näiteks Freeport-McMoRani ja Southern Copperi aktsiad tõusid neljapäeval vastavalt 7 ja 10 protsenti.

Nädala lõikes tõusis vase hind kokku lausa 25 protsenti ja tonn maksab 6025 dollarit.

Analüütikute sõnul on vase hind tõusnud liiga kiiresti ja olukord ei tohiks kaua kesta.

Rauamaagi hind tõusis 2 aasta tippu

Ka rauamaagi hind on sellel nädalal järsult tõusnud ning analüütikud arvavad, et hinnad kallinevad liiga kiiresti, vahendab Bloomberg.

„Me arvame, et nüüd on küll piirid ületatud,“ ütles Capital Economicsi toorainete ökonomist Caroline Bain. „Hiina ametivõimud on võtnud ette erinevaid samme, et kinnisvaraturgu jahutada ja varasema stimuleerimispaketi mõju hakkab vähenema.“

Rauamaagi hind jõudis sellel nädalal 75 dollarini tonnist, mis on viimase kahe aasta kõrgeim tase. Hinnatõusule on kaasa aidanud Hiina majanduskasvu stabiliseerumine ja ka Donald Trumpi saamine presidendiks.

Tõsi, hinnatõus on tõenäoliselt suuresti ka spekulatiivne, sest Hiina kauplejad tegid pärast Trumpi võitu toorainele tohutult panuseid.

„Fondidel on päris suured rahavarud ja suur osa sellest kapitalist suunatakse tooraineturgudele,“ ütles Sucdeni analüütik Kash Kamal. „Hinnatõus on tõesti liiga kaugele jõudnud ja rauamaagi turu põinäitajate järgi on meil jätkuvalt ülepakkumine,“ ütles ta.

Rauamaagi hind tõusis nädalaga 17,6 protsenti ja tonn maksis neljapäeva õhtuks 74,12 dollarit.

Ka teised tööstusmetallid kallinesid. Tsingi hind tõusis 5,3 protsenti ja tina lisas 4,4 protsenti. Kummagi tonn maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 2490 ja 21 275 dollarit. Alumiiniumi tonnihind tõusis 3,2 protsenti 1753 dollarini. Nikkel lisas lausa 11,7 protsenti ja tonn amskab 11 575 dollarit.

Kulla hind lõpetas nädala hoopis langusega

Kulla hind tegi sellel nädalal aga suuri kõikumisi – vahetult pärast Trumpi valimisvõitu kallines kuld üle 5 protsendi ja jõudis 1335 dollarini untsist, sest arvatakse, et maksude alandamine ja valitsuse kulutuste tõstmine on kullale soodsad. Samuti tekkis küsimus, kas Föderaalreserv julgeb detsembris intressimäärasid tõsta.

Järgmisel päeval hakkas kulla hind aga uuesti langema, sest spekuleeritakse, et Trumpi plaan paneb majanduse uuesti kasvama, mis tugevdaks dollari kurssi. Dollari tugevnemine mõjub kullale aga kehvasti.

Nädala lõpuks oli kulla hind langenud 1,1 protsenti 1254 dollarini untsist. Tõsi, hõbedal läks veidi paremini ja metalli hind kallines 5,6 protsenti 18,64 dollarini untsist.

Bensiini hind langes 9 protsenti

Nafta hinnad langesid sellel nädalal tublisti, sest Donald Trump valiti teisipäeval presidendiks ning see tekitas turgudel palju volatiilsust. Tõsi, nädala lõpus turg stabiliseerus ning kauplejad püüavad nüüd aru saada, kas OPEC jõuab kokkulepeteni või mitte, vahendab Reuters.

Neljapäeval tegid aktsiaturud nädala alguse kaotused tasa, aga nafta hinnad on jätkuvalt surve all, sest turul on suur ülepakkumine.

OPECi naftakartell kohtub 30. novembril Viinis ning kohtumisel arutatakse seda, millises mahus erinevad liikmesriigid peaksid oma tootmist vähendama. Läbirääkimisi on peetud ka Venemaa ja Brasiiliaga, aga seni on need luhta läinud.

Lisaks sellele teatas USA Energia Informatsiooni Administratsioon (EIA), et ameeriklaste naftavarud kasvasid eelmisel nädala 2,4 miljoni barreli võrra 485 miljoni barrelini. Lisaks sellele teatas EIA, et kui OPEC kokkuleppele ei jõua, siis ülepakkumine jääb turul püsima.

Brenti toornafta odavnes nädalaga kokku 7,98 protsenti ja WTI kaotas lusa 9,4 protsenti. Kummagi barrel maksis nädala lõpuks vastavalt 46,47 ja 45,04 dollarit.

Eesti tootjale on see aga hea uudis, sest bensiini hinnad langevad. Rotterdami 95 bensiini hind kukkus nädalaga lausa 8,5 protsenti ja tonn maksab nüüd 455,75 dollarit.

Autor: Nädal börsil