Masina- ja metallitööstuse TOP: mugavustsooni lubada ei saa

Rauameister sai mullu uue ja stabiilse kliendi.
Rauameister sai mullu uue ja stabiilse kliendi.

Vaatamata oskustööjõu suhtelisele defitsiidile ja Põhjamaade ekspordimahtude mõningasele langusele iseloomustab sektori mullust aastat tervikuna märksõna “stabiilsus”.

Tõepoolest, vaatamata kohati ülikeerulistele tingimustele ennekõike oskustööjõu tasandil, on metallitöösturid toimetanud möödunud aastal tublilt ning ollakse stabiilne ja hea tööandja, paljud ettevõtted on suutnud ekspordimahte veelgi kasvatada ning hoida meie tehnoloogiavaldkonna lippu rahvusvaheliselt kõrgel. 

Metallitööstus väärib iseäranis suurt esiletõstmist, sest riigi ekspordist tervikuna moodustab metallitööstus tervelt kümnendiku.

ASi Rauameister juhataja Harri Gunnar Rantala hinnangul möödus 2015. aasta masinatööstuses rahulikult ning ilma suuremate tõusude ja mõõnadeta. “Olulisim ja iseloomustavaim märksõna oli stabiilsus,” sõnab Rantala Tööstuse kuukirjas. 

Ka ettevõttele tervikuna oli aasta tasakaalukas. Rantala sõnul käive küll alanes võrreldes 2014. aastaga, kuid selline kõikumine on tema sõnul tööstuses tavaline. “Uudisena siis vast, et kerkis esile uus ja stabiilne tellija, kellega oleme ühise keele leidnud ning koostöö on olnud seni igati hea,” lausub Rantala.

Veel sai Rauameister mullu ISO kvaliteedisertifikaadi omanikuks, mis on Rantala sõnutsi avanud neile uusi võimalusi ning tõstnud tellijate ja koostööpartnerite usaldusväärsust.

Investeerimisvajadus on püsiv

Mullu tegi Rauameister ridamisi suuremaid investeeringuid nii seadmetesse kui töötajate heaolusse, mis Rantala sõnutsi suurendab märgatavalt tootlikkust ning lisab toodetele lisandväärtust. “Turul püsimiseks on hinnavõitlus karm ning et ülepea konkurentsis püsida, tuleb toote hind aeg-ajalt lasta omahinna tasemele ning pikas perspektiivis ei ole see sugugi edasiviiv tegutsemine,” räägib Rantala.

Ka on Rantala sõnul vajadus investeerida seadmetesse sisuliselt katkematu. Ta kinnitab samas, et senised, aastate jooksul tehtud investeerinud on end enamasti kõik õigustanud, ka on suudetud kõik investeeringud teha omavahenditest.

Rantala ütleb, et eelmiste aastate ettenägelikkus materjalide ja seadmete soetamisel on hakanud sel aastal ennast tasuma, ka on tekkinud uued kliendid. “Kõige olulisem on säilitada praeguseks saavutatud stabiilsus,” leiab Rantala, kelle hinnangul on näha märke turu paranemisest.

Põhjamaade ekspordimahud langenud

Eesti Energias elektrijaamade ja õlitehaste tehnoloogialahenduste peamise arendaja ja valmistaja Enefit Solutions ASi juhatuse esimees ja tegevjuht Ott Licht räägib, et tõtt-öelda oli eelmine majandusaasta ilmselt paljudele masina- ja metallitööstuses kaunikesti murettekitav.

“Tööstusharu edukus sõltub suurel määral Põhjamaade ekspordimahtudest, mis on paraku langenud. Peamine mõjutaja on olnud nafta maailmaturu madal hind, mis on vähendanud ettevõtete investeerimisvõimekust ning investeeringute mahtusid,” ütleb Licht.

Eesti firmad teevad tema sõnul enamasti alltöövõttu, milles on tähtis tegur Skandinaaviast odavam tööjõud. “See eelis on aga aasta-aastalt vähenenud ning praeguseks on odavat ning samas kvalifitseeritud tööjõudu siiski väga keeru line leida,” kostab Licht. Võimalikud investorid vaatavad tema sõnul aga partnerite otsingul järjest enam selliste Ida- ja Kesk-Euroopa riikide poole nagu Poola, Slovakkia ja Rumeenia.

Kvalifitseeritud tööjõu nappuse tõttu on Lichti hinnangul praegu masinatesse ja tehnoloogiasse investeerimine ainuõige lähenemine.

Lichti hinnangul on Enefit Solutionsi poolt tehtud senised investeeringud ennast õigustanud. Ettevõte on seni olnud pigem konservatiivne investeerija, peamiselt on investeeringud olnud suunatud kontsernis vajaminevate tootmismahtude garanteerimiseks ning töötajate ohutuse tagamiseks.

Alltöövõtt jätkub

Kuigi madala intressikeskkonna tõttu on laenud praegu odavamad, tuleb Lichti hinnangul ka nende maksmiseks inimesed ja masinad pidevalt rakkes hoida. Ka on kogu kontsern näinud vaeva efektiivsuse tõstmisega. 

Suure tõenäosusega jätkub Eestis Lichti sõnutsi just alltöövõtu teostamine, kuid ilmselt laieneb alltöövõtjate ring praegusest kaugemale. “Meie jaoks muutub toodete ja teenuste iseloom, nt kui seni oleme palju töid teostanud kontserni siseselt, siis nüüd oleme järjest rohkem pakkumas inseneriteenuseid Skandinaaviasse, kus meil on praegu käsil mitmed projektid,” märgib ta.

Koostöö ametikoolidega kasvamas

Radius Machining OÜ tegevjuht Alvar Sass kirjeldab mullust aastat sektorile tervikuna kui võrdlemisi head aastat. “Siiski on tublisti räsida saanud need ettevõtted, kes on seotud naftasektoriga, see on pigem andnud hea tõuke leida uusi turge ja jagada riske edaspidiseks. “Üha rohkem tehakse koostööd ametikoolidega ja konsulteeritakse ametkondadega, andes indikatsioone, millist tööjõudu sektor ootab,” lausub Sass.

Ettevõtte jaoks oli Sassi hinangul mullu tegemist igati huvitava aastaga. Investeeriti olulises mahus nii seadmetesse kui ka efektiivsuse tõstmisesse. “Kasv oli nii meie heade kodumaiste kui ka ekspordiklientide osas. “Pikaajalise töö tulemusel on õnnestunud saada väga head kliendid uutelt turgudelt nagu Šveits ja Taani, kelle puhul on koostöö algus seda meeldivam, et geograafiliselt on Eesti ja nende vahel päris palju odava allhanke riike,” räägib Sass.

Rõõmustama pani, et suudeti tõsta efektiivsust ja koolitada meeskonda. “Kiidaksin just iseärnis energilist meeskonda meie majas nimega “Team Radius”, kes igapäevaselt panustavad ettevõtte arengusse. Samuti on meie nišis väga kriitilise kaaluga faktor tarnetäpsus, mida suutsime konstantselt kõrgel tasemel hoida,” jätkab Sass.

Spetsialistide põud takistab arengut

Olulisim mullune otsus ettevõttele oli Sassi hinnangul panna sisse n-ö “järgmine käik” ja investeerida uue hoone rajamisse. “Juba selle aasta lõpus kolime kolm korda suuremale pinnale, kus saame realiseerida nii tootmise robotiseerimise plaani, kaasata ja koolitada uusi töötajaid kui ka anda uute teenustega rohkem lisandväärtust,” räägib Sass.

Veidi kurvaks ning mõtlikuks muutis Sassi aga asjaolu, et põud oskustöö valdkonnas kestab praeguseni.
“Mullu jäi meil oluline maht tellimusi täitmata spetsialistide puudumise tõttu. Oleme leidnud häid töötajad ka ümberõppe projektide kaudu, kuid mitte piisavalt,” kostab ta.

Ka Sass rõhutab investeerimise vajalikkust. “Kõik senimaani tehtud suuremad ja väiksemad investeeringud on aidanud ettevõttel tagada jätkuva kasvu. Oleme investeerinud iga-aastaselt CNC seadmete soetamisse, oluliselt on ressursse suunatud ka efektiivsuse tõstmisesse, protsesside arendamisse, mida tunnustavad ka ISO sertifikaadid,” märgib ta.

Kaustikutest loobutakse

Masinatööstus tervikuna liigub Sassi hinnangul keerulisemate komponentide ja koostamise suunas. “Samuti on jätkuvalt märksõna efektiivsus – näen, kuidas “kaustikuga juhitavatest töökodadest” on saamas ERP programmidega hallatavad tehased,” sõnab Sass.

Seda kõike aga peab Sassi sõnul toetama jätkuv inseneride ja oskustööliste pealevool. “Juba on näha kasvavat tendentsi võõrtööjõu kaasamisel. Ettevõtted on surutud nurka ja senised edulood spetsialistide kaasamisel Lätist, Ukrainast ja mujalt julgustavad ravima probeemi väljastpoolt Eestit tuleva tööjõuga,” sõnab Sass, kes loodab jätkuvalt näha ka suuremat koostööd ettevõtete vahel. “Sellest on palju juttu, ent seni vähe tegusid. Väga aktiivset tööd teevad aga erialaliidud ning see on juba märk paranemisest,” sõnab Sass lootusrikkalt.

Fortaco Estonia OU ärijuhi Larissa Shabunova sõnul panustati nende ettevõttes mullu peamiselt edasisse kasvu ning tehti selleks ettevalmistustöid. “Protsesside parandus, investeeringud tehnoloogiasse ning töötajate arendus,” loetleb Shabunova ja jätkab, et tegelikult oli aasta tervikuna neile üsna keerukas. “Tootmismaht kasvas ligikaudu 15%, ka oli palju tööd tootearenduse, uute toodete tootmisse juurutamise osas. Palkasime 70 uut töötajat. Samal ajal tegime suure sammu tootlikkuse tõstmise suunas,” räägib Shabunova.

Shabunova sõnul on sektoris märgatav tootmismahtude kasvutrend ning turu üleüldine elavnemine. “See on üksnes hea märk,” märgib Shabunova.

KOMMENTAAR

Masinatööstus on läbi aegade üks stabiilsemaid

Triin Ploompuu, Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht 

Kui vaadata numbreid, siis masinatööstus on kindlasti läbi aegade olnud üks stabiilsemaid võrreldes teiste tööstusega seotud valdkondadega.

Eesti masina- ja metallitööstuse sektor annab 10% Eesti ekspordist. Sektori toodangust läheb 80–90% eksporti. Umbes 7000 tööstusega seotud ettevõttest ca 2200 tegelevad masina- ja metallitööstuses. Töötajaskonda on ca 35 000 ehk 6% hõivatutest, sellega seoses ollakse masina- ja metallitööstusega suurim töötleva tööstuse tööandja.

Tunnustust väärivad masina- ja metallitööstusega seotud juhid, kes ei saa endale lubada mugavustsoonis olemist ning kes pidevalt tegelevad uute turgude leidmisega, omatoodete arendamisega ning suurema efektiivsuse saavutamisega. 

Häid näiteid jagub

Enemat ehitas uue tehase, CUTform ja Stera Saue kasvavad, Hyrles tegeb pideva parendamisega, Tiki-Treiler tegeleb tooteinnovatsiooniga, Hekoteki tugev strateegiline mõtlemine on neid juba aastaid tipus hoidnud, Fortaco Estonia pöörab peale oma äri arendamise suurt tähelepanu ka kogukondlikule arengule jne. Tuleb aru saada, et masina- ja metallitööstusega seotudnumbrid on järjepideva töö ja pingutuse tulemus. See ei ole tulnud kindlasti meile lihtsalt, sest meie sektor sõltub globaalsest majandusest. Ettevõtted, kes ei ole juba aastaid investeerinud oma põhitegevusse, on väga keeruliste valikute ees.

Muret valmistab see, et hoolimata pidevalt uuenevast tehnoloogiast, karjäärivõimalustest ja Eesti keskmisest kõrgemast palgast ei ole värsket oskustööjõudu peale kasvamas. On väga palju õpilasi, kes oma elu jooksul pole kordagi ühtegi tööstusettevõttesse sattunud ja seega ei oskagi tahta oma tulevikku tööstusega siduda.

Pidev palgaralli ja oskustööjõu puudus on peamised põhjused, mis kahandavad ettevõtete konkurentsivõimet. Ühiskond tervikuna peaks suunama ja julgustama noori nende valikutes õppida amet, millega on võimalik juba läbi praktika liikuda väga palju kõrgemale nii karjääris kui palgas. Lahenduseks oleks ka paindlikum ümberõpe. Ettevõtted kasutavad võõrtööjõudu, sest muud valikut ei ole.

Kokkuvõttes saab tõdeda, et ettevõtjatel on ideid ja kasvuplaane, aga sõltub globaalsest turust ja klientidest, kuidas kellegi strateegiad kandma hakkavad. Oleme majanduse jaoks prioriteet, seetõttu palun hoidke masina- ja metallitöö ettevõtetele pöialt ja proovige mõista, kui alati pole aega tegeleda muuga kui ainult tootmise ja äriga. Ei tasu ära unustada, et ainult eksport kasvatab riigi rikkust.

Osale arutelus

  • Kairi Oja, kaasautor

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Otto Bock Estonia otsib NÕUDLUSE PLANEERIMISE JA KLIENDIHALDUSE JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

10. september 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud