Ülo Kaasik: palgaralli jätkub

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik Tööstuse Äriplaanil.
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik Tööstuse Äriplaanil.

Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik rääkis tänasel Tööstuse Äriplaanil, et oodata on nii majandus- kui ka palgakasvu.

Viimastel aastatel on Eestis kasvanud nii SKP kui tarbimine, stagneerunud on aga eksport, mis on väikeste võnkumistega kohal tammunud. Kaasiku sõnul ongi see peamine mõttepunkt.

„Kasvu võti peitub ekspordis, sihtturgude valikus ja ettevõtete konkurentsivõimelisuses nendel turgudel,“ sõnas Kaasik, lisades, et väikse riigi jaoks on tugev eksport äärmiselt oluline.

Ta tõi välja ka kaks peamist põhjust, miks ekspordil on kehvasti läinud. Esiteks Venemaa turu ärakukkumine, nii välis- kui siseriiklike sanktsioonide tõttu ning nafta hinna langus, mis on mõjutanud tugevalt Eesti põlevkivitoodangu müüki.

Eesti ettevõtete konkurentsivõime on tema sõnul viimastel aastatel jäänud suuresti samale tasemele. Selle taustal tõi ta aga välja, et eksportivate ettevõtjate hinnangud enda konkurentsivõime kohta on varasemaga võrreldes mõnevõrra paranenud.

Palgakasv liiga kiire

„Palgakasvu tempo valmistab meile Eesti pangas muret,“ tõdes Kaasik, kelle sõnul on raske öelda, kuidas Eesti majandus sellele vastu peab.

Tõusu leevenemist tema sõnul praegu oodata ei maksa. Selleks peaks vabade ametikohtade määr hakkama vähenema, ta aga lähiajal juhtumas ei näe. Õli tulle lisab ka töötajate arvu vähenemine.

Kukalt paneb kratsima ka tootlikkus ja tööjõupuudus. Kaasiku sõnul on Eesti töötajate tööviljakus võrreldes Euroopa keskmisega hulga väiksem. Tööjõupuudus levib aga just väiksema tootlikkusega tööstusharudes. „Seal, kus on palgad väiksed, ongi tööjõudu vähe. Madalat palka maksvad ettevõtted peavad leidma viisi, kuidas palgasurvega kaasa minna,“ sõnas Kaasik.

Peamised partnerid kasvavad

Kaasiku sõnul tõotab järgmine aasta välisturgudele tänavusest suuremat kasvu. Pilt on aga kirju. „Lätis, Leedus ja Soomes, prognoositakse kasvu kiirenemist, Rootsis aga tempo aeglustumist,“ sõnas Kaasik, lisades, et pisikest kasvu on oodata ka Venemaa majanduses. „Keskeltläbi kasvab Eesti peamiste partnerite majandus järgmisel aastal 2,5%,“ sõnas Kaasik.

Oluline on tema sõnul tõsiasi, et Soome majandus on pärast pikaaegset paigalseisu pööranud viimastel kuudel tõusule.

Euroala majanduskasv jätkub Kaasiku sõnul „mõõdukas“ tempos. „Euroopa Keskpank prognoosib inflatsiooni taastumist, seda suuresti keskpankade aktiivse sekkumise tõttu võlakirjaturgudel,“ selgitas ta. Kokku on Euroala keskpangad võlaturgudele raha viinud 1,2 triljoni euro ulatuses, mis moodustab Euroala SKPst 12%. „Eesti ettevõtetele ja majandusele tähendab see, et intressikeskkond on hoiustamisele ebasoodne, laenamisele aga soodne,“ selgitas ta.

Laenamine tõusutrendis

Laenutingimused püsivad Kaasiku sõnul ka järgnevatel aastatel head. Seda eriti ettevõtete jaoks. „Eesti ettevõtjate hinnangud laenu saamiseks on euroala riikidega võrreldes ühed parimad,“ sõnas Kaasik, kelle sõnul on ettevõtted viimasel kahel aastal ka varasemast hulga rohkem laenanud. Koos laenamisega on tänavu kasvanud ka investeeringud.

„Investeeringud ei tähenda alati kiiremat kasvu,“ nentis Kaasik. „Me oleme viimase 15 aasta jooksul olnud Euroopa Liidu üks suurimaid investeerijaid (proportsionaalselt – toim),“ kirjeldas Kaasik Eesti minevikku. „Majanduskasv on meil suhteliselt kiire olnud, kuid samu tulemusi on saavutanud Läti, Leedu, Poola jt, kes nii palju investeerinud ei ole,“ sõnas ta.

Kaasiku sõnul on Eesti suureks probleemiks ka ressursside rakendatus. „Eesti tootmisvõimsuse rakendatus on viimasel kümnel aastal Euroopa Liidu kehvemate seas,“ sõnas ta.

Osale arutelus

  • Urmo Andressoo, Äripäev

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017

Tallinn Shipyard otsib LAEVAREMONDITEHASE TEGEVJUHTI

Tallinn Shipyard OÜ

26. november 2017

Teabevara