7. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööstusmetallid jõudsid pulliturule

Tööstusmetallide hinnatõus jätkub ning esmaspäeval jõuti tagasi niinimetatud pulliturule, vahendab Bloomberg.

Tsingi ja alumiiniumi hinnad kallinesid nädalaga 0,5 protsenti. Kummagi tonn maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 2434 ja 1675 dollarit. Tina kallines 0,6 protsenti 19 900 dollarini tonnist ja metall lõpetas äsja oma parima kvartali alates 2013. aastast. Veidi kehvemini läks vasel, mis odavnes 0,4 protsenti 4799,5 dollarini tonnist.

Sellele vaatamata on Londoni metallibörsi indeks tõusnud viimase aasta kõrgeimale tasemele ja ühtlasi on jõutud ka pulliturule (vähemalt 20protsendiline tõus viimasest põhjast). Turgude meeleolud on toorainete suhtes paranenud, sest Hiina majandusandmed tugevnevad ja OPEC jõudis lõpuks naftatootmise kärpimisel kokkuleppele. See pani nafta hinna tõusma, mis omakorda suurendab baasmetallide tootmiskulusid.

Hiina ostujuhtide indeks (PMI) püsis juba teist kuud järjest kahe aasta kõrgeimal tasemel ning teenuste sektor kasvas, selgub Hiina statistikaameti laupäeval avaldatud andmetest.

„PMI numbrid olid metallide jaoks väga soodsad ning terve tööstussektor näitab elavnemise märke,“ ütles CME Groupi ökonomist Erik Norland. „See on üks tugevamaid numbreid, mis me Hiinas viimasel kahel aastal näinud oleme.“

Tooraineid hoiab veidi dollari tugevus, mis on tingitud USA headest majandusandmetest. Need on suurendanud omakorda tõenäosust, et Föderaalreserv intressimäärasid tõstab.

Nikkel oli metallide seas ainuke suur langeja ja tonn odavnes lausa 5,8 protsenti 10 080 dollarini. Spekuleeritakse, et Filipiinidel asuvad kaevandused suudavad vältida sundkorras sulgemist.

Nimelt kehtestas valitsus mõni aeg tagasi ranged keskkonnanõuded ning teatas, et suurem osa riigi kaevandustest tuleb tõenäoliselt sulgeda. Hiljuti viidi läbi samateemaline audit ning nüüd selgub, et tõenäoliselt on vaja oodatust vähem kaevandusi sulgeda.

Austraalia tõstis rauamaagi hinnaprognoosi

Austraalia valitsus tõstis rauamaagi 2016. aasta keskmise hinna prognoosi 44,20 dollarilt 48,50 dollarini. Põhjusena toodi välja Hiina terasetootjate tugevam nõudlus, vahendab Reuters.

„Ehitusel ja terasetootmisel vajaminevate toorainete hinnad jätkasid viimasel kolmel kuul hinnatõusu, vaatamata sellele, et paljud prognoosisid langust. Hiina ehitussektori nõudlus on olnud ootamatult tugev ning toimunud on mitmeid ettenägematuid katkestusi tootmises,“ ütles Austraalia tööstuseministeeriumi peaökonomist Mark Cully.

Kivisöe hinnaprognoosi ei muudetud (62 dollarit tonnist). See on tunduvalt madalam praegusest turuhinnast (umbes 80 dollarit tonnist).

Rauamaagi hind langes nädalaga 1,4 protsenti ja tonn maksis neljapäeva õhtuks 55,86 dollarit.

Kaubaveo piirangud panid kivisöe kallinema

Kivisöe hinnad jõudsid teisipäeval kõrgeima tasemeni alates 2014. aastast, sest karmimad Hiina transpordiregulatsioonid tõstsid kaubaveo hinda, vahendab Reuters.

Kivisöe hinnatõus algas juba kevadel, mil Hiina teatas, et kehtestab ületootmise piiramiseks regulatsioonid. Nimelt vähendati tunduvalt päevade arvu, mil kaevandused töös saavad olla.

Septembri lõpus andis tõusule hoogu juurde Hiina transpordiministeerium, mis kehtestas kaubaveole karmimad reeglid. Kaubaveo hindade tõus pani kasvama ka kivisöe hinnad.

„Uued reeglid peaksid aitama vältida olukordi, kus veosed on ülekoormatud. Standardid on kõrgemad, trahvid suuremad ja kontroll tihedam,“ teatas Citi pank klientidele saadetud kirjas septembri lõpus.

Kõige märgatavam on mõju Austraalia Newcastle’i sadama kivisöe hindade puhul, mis on septembri lõpust alates kallinenud 12,8 protsenti 82 dollarini tonnist. Viimati kauples kivisüsi nii kõrgel tasemel 2014. aasta jaanuaris. Newcastle’i sadama kivisüsi on aasta algusest kallinenud 68 protsenti.

Kulla hind kukkus järsult

Kulla hind langes sellel nädalal märkimisväärselt, sest intressimäärade tõstmise tõenäosus kasvab.

Untsihind langes nädalaga 4,8 protsenti 1256 dollarini. Hõbeda hind kukkus lausa 9,2 protsenti ja unts maksis reede lõunaks 17,35 dollarit.

Müügilaine põhjustasid USA oodatust paremad majandusandmed, mis suurendasid tõenäosust, et Föderaalreserv sellel aastal intressimäärasid tõstab. Hind murdis teisipäeval läbi ka tähtsast toetuspunktist (1300 dollarit untsist) ning see kiirendas langust, sest paljud kauplejad hakkasid oma tõusule panustavaid positsioone müüma.

 „Investorid on sellel nädalal olnud riskialtimad, sest Deutsche Banki olukord tundub olevat stabiliseerunud,“ ütles Kitco Metalsi vanemanalüütik Jim Wyckoff. „Hind läbis palju tehniliselt tähtsaid toetuspunkte ja on tõenäoline, et lühemas perspektiivis liigume külgsuunas või alla.“

USAst tulid nädala keskel oodatust paremad tööstus- ja teenindussektori andmed, mis valasid õli tulle spekulatsioonidele, mille kohaselt tõstab Föderaalreserv intresse juba detsembris. Lisaks sellele on India ja Hiina nõudlus olnud nõrk.

„Selle liikumise põhjustas dollari tugevus ja asjaolu, et kauplejad alustasid tähtsa taseme läbimisel müümist,“ ütles Saxo Banki tooraineturgude juht Ole Hansen.

Nafta hinnatõus pani bensiini kallinema

Naftabarreli hind kerkis sellel nädalal kolme kuu kõrgeima tasemeni ning ületas 50 dollari piiri, kirjutab Äripäev.

Hinnatõusule aitas nädala keskel kaasa Ameerika Naftainstituudi raport, mille kohaselt USA naftavarud eelmisel nädalal ei vähenenud.

Üldisemas perspektiivis on nafta hinnatõusule kaasa aidanud OPECi eelmise nädala kokkulepe, mille kohaselt piirab naftakartell oma tootmist esmakordselt kaheksa aasta jooksul.

Nädala lõikes kallines Brenti toornafta hind 6,9 protsenti ja WTI lisas 5,8 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 51,88 ja 49,78 dollarit.

Hinnatõus jõudis laialdasemalt ka bensiiniturule. Rotterdami 95 bensiini hind kerkis nädalaga 8,7 protsendi võrra ning tonn maksab juba 527 dollarit.

Autor: Nädal börsil