26. september 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Välisspetsialisti palkamise väljakutsed ja võimalused

Töötajate palkamist välismaalt plaanitakse lihtsustada.
Foto: GraphicStock
Viimase 10 aastaga on ettevõtete kasvav nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele toonud kaasa vajaduse soodustada välis-spetsialistide sisserännet.

Tööealiste inimeste arvu vähenemine, liikumine teadmistepõhise majanduse suunas ning töötajate suurem liikumine nõuab ettevõtetelt ja riigilt aktiivset tegevust vajalike töökäte leidmiseks. Prognoosid näitavad, et aastani 2040 jääb Eesti tööandjatel puudu keskmiselt 5000 töötajat aastas. Kuna tööjõupuudus vaevab ka paljusid teisi riike, on konkurents vaba tööjõu pärast käivitanud globaalse talentide jahi. Seetõttu tuleb riigil andekate ning kvalifitseeritud inimeste meelitamiseks leida mõjusaid konkurentsieelised teiste riikide ees.

Muudatused sisserände soodustamiseks. Koos majanduskeskkonna arenguvajaduste ja muutunud demograafilise olukorraga on ka Eesti rändepoliitika aastate jooksul liikunud kvalifitseeritud tööjõu sisserände soodustamise suunas. Vajalike välisspetsialistide kaasamiseks on tehtud mitmeid olulisi samme. Koostöös partneritega töötati välja siseturvalisuse arengukava, mis toob välja olulisemad tegevussuunad sisserände strateegilisemaks juhtimiseks.

Koordineerituma talendipoliitika kujundamiseks koostati välisspetsialistide kaasamise tegevuskava, mis hõlmab nii avaliku sektori, ülikoolide kui ka ettevõtjate tegevusi välisspetsialistide Eestisse toomiseks. Selle tegevuste üheks heaks näiteks on Work In Estonia keskkond, mis on paljudele ettevõtjatele välistööjõu värbamisel väärtuslikuks abimeheks.

Välisspetsialistide meelitamiseks peab lisaks rändepoliitika strateegilisemale juhtimisele olema ka paindlik õiguskeskkond.

Väheneb bürokraatia. On selge, et Eestisse tulemisega kaasnev bürokraatia, viisa või elamisloa taotlemise kadalipp ning ebamõistlikud seadusepügalad võivad saada takistuseks välistööjõu värbamisel. Seetõttu oleme välismaalaste Eestisse elama asumise ja siin töötamise tingimusi lihtsustanud.

Ministeeriumite ja sotsiaalpartnerite koostöös töötasime välja mitu seadusemuudatuste paketti, millest esimene jõustus 2013. aasta septembris, teine 2016. aasta jaanuaris ning kolmas pakett on riigikogus menetlemisel. Näiteks võimaldatakse muudatustega välismaalastel asuda tööle renditöötajana või töötada samaaegselt mitme tööandja juures.

Oluliselt lihtsamaks muudeti tööandjatele töötukassa loa taotlemine. Ka taotlusankeete muudeti lühemaks jalihtsamaks ning märgatavalt vähendati taotlemisel esitatavate dokumentite ja andmete hulka.

Ettevõtjate jaoks oli kindlasti positiivne edasiminek töötamise piirangute kaotamine. Kui varasemalt ei olnud ettevõtluse eesmärgil riiki tulnud välismaalasel lubatud paralleelselt töötada palgatöötajana, siis nüüd riik sellele takistusi ei sea. Seejuures ei puuduta lihtsustused üksnes töö-, vaid ka haridusrännet ning sisserände üldiseid tingimusi.

Lihtsam ka õppejõudu tuua. Teadmistepõhise ühiskonna kujundamine ei eelda mitte üksnes vajalike spetsialistide Eestisse tööle asumist, vaid ka välistudengite ja -teadlaste osakaalu suurendamist ning spetsialistide pereliikmete Eestisse elama asumise soodustamist.

Seetõttu lihtsustati muudatustega lisaks tippspetsialistidele ka teadlaste ja õppejõudude Eestisse toomist. Nad kõik võivad Eestisse sisenemiseks taotleda viisa, asuda siin tööle ning seejärel taotleda elamisluba.

Lühiajaliseks töötamiseks peab tööandja üksnes registreerima nende töötamise, kusjuures tööle võib asuda koheselt pärast registreerimise avalduse esitamist politsei- ja piirivalveametile.

Lisaks eelnevale loodi nn üleminekuperiood pärast elamisloa kehtivusaja lõppemist, et välismaalasel oleksvõimalik Eestis viibida ja taotleda elamisluba uuel alusel. Nii saab näiteks õppimise eesmärgil Eestis viibinud välismaalane pärast õpingute lõppemist Eestis tööd otsida ja seejärel juba uut elamisluba töötamiseks taotleda, ilma et ta peaks selleks vahepeal Eestist lahkuma.

Tulekul veel muudatusi. Mitmed olulised muudatused, millega lihtsustatakse välismaalaste Eestis töötamisega seotud asjaajamist, on veel töös. Näiteks on riigikogus lugemisel oleva eelnõuga muutmisel välismaalastele makstava töötasu nõue. Senist 1,24-kordset palgamäära kavandatakse vähendada Eesti keskmise töötasuni. Oluliselt lihtsamaks muudetakse lühiajalise töötamise võimalusi. Samuti arvatakse IKT-valdkond välja sisserände piirarvu alt, kavatsetakse loobuda nõudest registreerida Eestist eemalviibimine ning soodustatakse suurinvestorite Eestisse elama asumist.

Üks kesksemaid muudatusi on seotud iduettevõtjatega, loomaks soodsamat keskkonda start-up’ide rajamiseks. Et taotlusprotsessid oleksid võimalikult lihtsad ja mugavad, vähendatakse taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete hulka veelgi ning tulevikus on plaanis kasutusele võtta ka elektrooniline taotluskeskkond. Selle kõige kõrval pööratakse praktilisel tasandil tähelepanu klienditeenindusvõimekuse tõstmisele. Kindlasti on oluline, et nii välismaalase kui ka nende värbaja jaoks oleks kogu taotlusprotsess arusaadav ja sujuv.

Teatud kontroll peab säilima. Välisspetsialistide sisserännet lihtsustavate muudatuste kõrval peab siiski meeles pidama, et teatud ulatuses on riiki sisenemiseks vajalik asjaajamine vältimatu. Sisserändepoliitika peab küll toetama Eesti ühiskonnale väärtust toovate inimeste Eestisse elama asumist, kuid teisalt hoidma ära nende välismaalaste Eestisse saabumise, kes võivad ohustada meie julgeolekut või avalikku korda.

Kindlasti ei ole riigi eesmärk taotlejaid läbi bürokraatiamasina loksutada või koguda ebavajalikke pabereid arhiivisahtlitesse. Taotlemisel kogutav teave annab olulist materjali vajalike taustakontrollide läbiviimiseks ning veendumaks, et tegemist on tõepoolest isikuga, kelle riiki elama asumine on eesmärgipärane.

Viisa ja elamisloa taotlemise protseduurid aitavad tagada, et riiki tulevad inimesed, kes oma oskuste ja teadmistega majandusele, haridusele ning ühiskonnale tervikuna kasu toovad.

Nõuetel, mida välismaalasele riiki elama asumiseks esitatakse, on oma kindel eesmärk ning seetõttu on ka nende lihtsustamine võimalik ainult teatud ulatuses. Seega peavad välismaalased ja tööandjad paratamatult ka edaspidi arvestama teatud protseduuride vajadusega.

Võtame näiteks töötukassa loa, mida tööandja peab üldjuhul välistööjõu Eestisse toomiseks taotlema. Selle taotlemine võib küll ettevõtetele olla mõnevõrra tülikas, kuid meetme eesmärgiks on kaitsta kohalikku tööjõuturgu, et ettevõtjad välismaalastele kohalike töökäte palkamist eelistaksid.

Muidugi saab riik taotlemise võimalikult mugavaks teha ning seetõttu on ka loa taotlemist oluliselt lihtsustatud. Nii kaotati 2013. aastaseptembris nõue, et välismaalase värbamiseks tuleb tööandjal eelnevalt korraldada kolmenädalane avalik konkurss. Lisaks on alates 2016. aastast võimalik töötukassa luba taotleda korraga mitme välismaalase Eestisse töölevõtmiseks senise ühe asemel ning enam ei ole luba seotud konkreetse välismaalasega.

Riigi eesmärgiks ongi püüda leida tasakaal ühest küljest vajalike ja tarvilike asjaajamiste ning teisalt tingimuste lihtsustamise vahel.

Pakume kohanemist toetavaid teenuseid. Paindlike riiki elama asumise tingimuste kõrval mõjutab kaalukaussi Eestis töötamise kasuks veel ka kohaliku eluoluga kohanemise toetamine ning ühiskonna avatus sisserännanute suhtes.

Varasemalt oli välisspetsialistidele Eesti elukeskkonna tutvustamine peamiselt välismaalaste endi ja tööandjate õlul. Ettevõtted, kes olid välisspetsialisti veennud võtma ette teekonda uude riiki, pidid lisaks kulukale värbamisprotsessile tihti tegelema ka elukoha otsingute, lasteaiakoha leidmise ning muu siinset elukorraldust puudutava tutvustamisega. Praegu on üha rohkemates riikides hakatud pakkuma kohanemist toetavaid teenuseid. Ka Eestis alustati 2015. aasta sügisest uussisserändajate kohanemisprogrammiga ning nüüd võib Eestisse saabunud välisspetsialist, tudeng ning ka nende pereliikmed olulist teavet siinse eluolu ja käitumistavade kohta saada kohanemisprogrammi kaudu. Näiteks antakse programmis osalevatele välismaalastele infot elamislubade taotlemise ja pikendamise, tööturu ja hariduse, aga ka ühiskonna alusväärtuste ja õigusriigi toimimise põhimõtete kohta. Lisaks praktilisele infole pakutakse algtasemel eesti keele õpet, mida välismaalased ise peavad kiire sisseelamise üheks tähtsaimaks eelduseks.

Tulemused näha. Statistika näitab, et ettevõtjatele tööjõu kättesaadavuse suurendamiseks tehtu on vilja kandnud. 2014. aastal anti elamislubasid töötamiseks 43% rohkem kui varasemal aastal ning 2015. aastal oli kasv 34%.

Ka haridusränne Eestisse tõusis. Kui 2014. aastal oli õppimiseks antavate elamislubade arv 893, siis 2015. aastal juba 1145.

Mullu tehti kokku 1659 positiivset otsust tähtajalise elamisloa töötamiseks andmiseks ning käesoleva aasta II kvartali seisuga on positiivseid otsuseid 757. Absoluutarvudes on numbrid väikesed, kuid siiski on tegemist arvestatava lisaga Eesti tööjõuturule.

Mõistagi on veel kitsaskohti, mis vajavad lahendamist, ning kindlasti ei jää jõustunud ja töös olevad muudatused viimasteks. Vajalike talentide Eestisse saamine ja siin hoidmine on riigile, ettevõtetele ja ülikoolidele oluliseks väljakutseks ning nõuab aktiivset tegevust uute lahenduste leidmisel. Samas on tehtud pingutuste positiivseid mõjusid näha juba praegu ning ettevõtjate ja välismaalaste tagasiside annab kindlust, et liigume õiges suunas.

TASUB TEADA

Olulisemad viimaste aastate muudatused välismaalaste seaduses

Jõustunud 01.09.2013:

Lühiajaline viisa. Eestisse lühiajaliseks tööle asumiseks võib taotleda lisaks riiklikule viisale (D-viisa) ka lühiajalist Schengeni viisat (C-viisa).

Kiirkorras registreerimine. Õpetajate, õppejõudude, teadlaste ja tippspetsialistide lühiajalist töötamist on võimalik registreerida kiirkorras.

Vähem tõendamist. Elamisloa taotlemisel töötamiseks õpetaja, õppejõuna või teadlasena ei pea enam esitama dokumente, mis tõendavad taotleja erialast ettevalmistust.

Erand Eesti õppinuile. Erandite hulka, kes võivad taotleda elamisluba töötamiseks ilma töötukassa loata ning palgakriteeriumit täitmata, lisanduvad välismaalased, kes on omandanud Eestis kõrghariduse bakalaureuse, magistri- või doktoriõppes.

Kadus konkursi nõue. Kaotati üldnõue elamisloa töötamiseks taotlemisel, mille kohaselt tööandja pidi olema eelnevalt korraldanud avaliku konkursi sobiva töötaja leidmiseks.

Elamisluba politseist. Laiendati isikute ringi, kellel on võimalik erandina esitada elamisloa taotlus politsei- ja piirivalveameti teeninduses (üldjuhul tuleb elamisloa taotlus esitada Eesti välisesindusele).

Jõustunud 01.01.2016:

Üleminkuperiood loa taotlemisel. Loodi 90päevane üleminekuperiood (v.a Eesti kõrgkooli lõpetanud välistudengid ja teadlased/õppejõud, kelle jaoks on üleminekuperiood 183 päeva), mille jooksul võib välismaalane Eestis viibida ja taotleda elamisluba uuel alusel.

Luba püsivaks elamiseks. Loodi uus tähtajalise elamisloa alus – elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Luba töötada mitmel kohal. Elamisloa töötamiseks saanud välismaalane võib töötada samaaegselt mitme tööandja juures tingimusel, et algse töötamiseks antud elamisloa tingimused on täidetud. Täiendavaid nõudeid töötukassa loa või palgakriteeriumi osas enam ei kohaldata.

Luba töökohale, mitte isikule. Elamisloa taotlemiseks vajalik töötukassa luba ei ole enam isikuline ja töötukassa võib ettevõttele anda loa ühe või mitme töökoha täitmiseks.

Ettevõtja võib ka töötada. Välismaalasel, kel on tähtajaline elamisluba ettevõtluseks, ei ole enam Eestis töötamiseks piiranguid ega erisusi.

Luba töötada renditöötajana. Eestis lühiajaliselt viibival või tähtajalise elamisloa alusel elaval välismaalasel on võimalik töötada ka renditöötajana.

Lihtsam ankeet. Taotlusankeete muudeti oluliselt lühemaks ja lihtsamaks. Samuti vähendati taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu.

Töös olevad muudatused

jõustuvad valdavas osas 2016, osaliselt 2017

Pikem lühiajalise töötamise aeg. Avardatakse lühiajalise Eestis töötamise võimalusi ning pikendatakse Eestis lühiajalise töötamise aega seniselt kuuelt kuult aastas 9 kuule (teadlastel, õppejõududel ja tippspetsialistidel on lubatud lühiajaliselt töötada kogu seadusliku viibimisala kestuse jooksul).

Võimalus taotleda elamisluba. Kõikidel Eestis seaduslikult viibivatel välismaalastel võimaldatakse juba Eestis viibides taotleda pikaajalist viisat või elamisluba.

Keskmise palga nõue. Muudetakse välismaalasele makstava töötasu nõudeid, sätestades Eesti keskmise palga nõude senise keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutise asemel.

Uus tähtajaline elamisluba. Luuakse elamisloa töötamiseks alaliik “tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks” juhtivtöötajatele, spetsialistidele ja kõrgharidusega praktikantidele.

Idufirmadele erisused. Iduettevõtetele nähakse ette erisused viisa taotlemisel, lühiajalise Eestis töötamise registreerimisel, tähtajalise elamisloa töötamiseks ning tähtajalise elamisloa ettevõtluseks taotlemisel.

Luba suurinvestorile. Võimaldatakse tähtajalise elamisloa ettevõtluseks andmist suurinvestoritele ning lihtsustatakse suurinvestori pereliikmete Eestisse elama asumist.

IT-spetsialistid kvoodi alt välja. Sisserände piirarvu alt arvatakse välja IKT-sektori töötajad, iduettevõttes töötavad välismaalased ning iduettevõtlusega tegelevad välismaalased.

Kaob püsiva kohaloleku nõue. Kaotatakse püsivalt Eestis elamise nõue ning tunnistatakse kehtetuks lühiajalise Eestist eemalviibimise registreerimise regulatsioon, asendades selle elamisloa eesmärgipärase kasutamise nõudega.

Erisused doktorantidele. Lihtsustatakse doktoriõppes õppivate välismaalaste elamisloa tingimusi, lubades teatud tingimustel osakoormusega õppimist, ning soodustatakse doktorikraadiga välismaalaste Eestisse elama asumist, võimaldades anda lihtsustatud tingimustel elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Lihtsam saada elamisluba perele. Kaotatakse abikaasa eelneva vähemalt kaheaastase Eestis elamise nõue, kui välismaalane soovib taotleda elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks. Võimaldatakse automaatset elamisloa ja elamisõiguse andmist Eestis sündinud või vahetult pärast sündi Eestisse elama asuvale alaealisele lapsele. Samuti vabastatakse alla 15-aastased Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elavad välismaalased isikutunnistuse või elamisloakaardi omamise kohustusest.

Autor: Killu Vantsi, siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077