TOP: veefirmade edukas aasta

Vee-ettevõtete liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees.
Vee-ettevõtete liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees.

Kommunaalmajanduses hoiavad liidripositsiooni vee-ettevõtjad, kelle kasumikasv on varasema aastaga võrreldes olnud kõige suurem. Käibekasvu osas juhivad jäätme-käitlejad. Soojatootjad näitavad stabiilset tõusu.

Vee-ettevõtjate edukuse taga on jätkuvad investeeringud, mille kaasrahastajateks on EL või keskkonnainvesteeringute keskus (KIK), ütles Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees. Raamatupidamislikult lähevad abirahadega tehtud investeeringud ettevõtte tulude poolele ja kajastuvad heades majandustulemustes.

“See on mõnevõrra ilustatud ja natuke petlikki, sest tegemist ei ole ettevõtete kasumist tehtud investeeringutega, vaid toetustest tehtud investeeringutega, mida tuleb tulevikus amortiseerida,” rääkis Tarkmees. “Niipea kui toetused lõppevad ja ettevõte hakkab majandama tegelikest tuludest, siis need kasuminumbrid kukuvad ja hakkavad tekkima miinused raamatupidamislikus arvestuses.”

Üldises plaanis on vee-ettevõtted püsiva klientuuriga ega võta nii suuri äririske, kuna teenuse osutamise piirkonnad on määratud kohalikus omavalituses ja konkurentsiametis kinnitatud hinnad on kujundatud nii, et teenus oleks kestlik. Tarbimine on stabiilne ja jooksvad kulud on kaetud ja vee-ettevõtted majandavad hästi, rääkis Tarkmees.
Suuremates linnades opereerivate vee-ettevõtjate kliendibaas on nii tihe ja tugev, et ühe inimese kohta tehtavad kulud on väga efektiivsed. Tallinna Vesi majandab end seetõttu oma vahenditest väga hästi. Maakohtades, kus on hajali külad ja tarbijate kontsentratsioon ei ole nii suur, on kulud suuremad.

Soojatootjate aasta oli positiivne. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) juhatuse esimehe Andres Veske sõnul tõi eelmine aasta neile mõndagi positiivset ja üsna mitu võrgupiirkonda läks üle taastuvenergiale. Selle headeks näideteks on Eesti suurimad linnad Tallinn ja Tartu, aga ka Sillamäe, kes kasutab hakkepuitu ja Kohtla-Järve, kus kasutatakse põlevkiviõli tootmisest tekkivat jääksoojust.

Viljandisse ehitati uus katlamaja, Pärnu lähedal avati hooldevaba hakkepuidu katlamaja, Väosse kerkib veel üks koostootmisjaam. Kõik suuremad kohad peale Narva on läinud üle taastuvenergiale või koostootmisele. Järjest rohkem kasutatakse päikeseenergiat, on tehtud ka kaugküttelahendusi, kus päike on täiendav soojusallikas. Üks suuremaid selliseid asub Pühajärvel.

Taastuvenergiatele üleminek jätkub. “Kuigi fossiilsete kütuste, põlevkivi ja maagaasi hinnad on madalad, minnakse sellest hoolimata üle taastuvatele energiaallikatele ehk kasutatakse puitu või bioenergiat, millega köetakse katlamajades või koostootmisjaamades,” nentis Veske. “Odava nafta hind ei ole maailmas suutnud taastuvenergia tarbimiselt pidurdada.”
Sel aastal sai EJKÜ-l koostöös TTÜga valmis kaugkütte kaalumistegureid käsitlev uuring, mis puudutab hoonetele energiamärgiste andmist. Energiamärgise saamiseks arvutatakse välja hoone energia tarbimine ja tootmine ja kaalutakse see läbi kaalumisteguritega, mis on aga praeguseks aegunud ja vajavad muutmist.

Veske sõnul tähendab kaalumistegurite muutmine seda, et tulevikus võiks Eesti saada hakkama märksa väiksema investeeringuga kaugküttevõrgus olevate majade renoveerimisel. “Kui saaks selle õiglasemaks ja paremaks, oleks see väga hea,” kinnitas Veske.

Sektorile oluline ja kauaoodatud kaugkütteseadus ei ole aga seni riigikogu suurde saali jõudnud. See seadus peaks tegema lihtsamaks nii soojaettevõtjate kui ka konkurentsiameti töö, sest praegu peavad kõik ettevõtjad oma soojahindu konkurentsiametis kooskõlastama. Ametis pannakse paika piirhind, millest kallimalt ei tohi soojust müüa. Tegelikkuses müüakse soojust alla piirhinna ehk tarbija käest ei võeta viimast. “Elu on dünaamiline ja ega seadussätted kajasta seda, mis ümberringi toimub,” nentis Veske. “Kui kaugkütteettevõtted niiviisi käituvad, miks siis ei võiks halduskoormust vähendada?”.

Kaugkütte taassünd. Euroopas elab kaugküte üle taassündi ja paljud linnad panustavad sellele. On aru saadud, et kaugküte on väga hea, et heitgaase vähendada ja keskkonda säästa. Tuleviku märksõna on mitte ainult kaugküte, vaid ka kaugjahutus. Tänapäevased suured hooned vajavad jahutust kogu aeg: poed, serveriruumid, suurte klaaspindadega kontorihooned. Veske sõnul on see Skandinaavias juba praegu väga levinud meetod ruumide jahutamiseks.

Tulevikus peavad ka kaugküttevõrgud targemaks muutuma ja võrgus peaks palju palju paremini saama kontrollida tarbimist ja soojuskadu. Mida täpsemini seda teha, seda täpsem on kogu võrgu juhtimine, kütuste doseerimine ja seda väiksemad on kaod ja suurem kokkuhoid. Tarbijal endal peaks olema võimalik igal ajahetkel jälgida oma tarbimist. Targem võrk tähendab ka seda, et soojusarvestid on kaugloetavad.

Kui tekivad uued kaugküttepiirkonnad, siis peaksid Veske sõnul võrgu kaugkütte temperatuurid olema madalamad kui praegu, aga ka hooned peaksid olema teistmoodi projekteeritud, et nad saaksid töötada madalama temperatuuriga. “Võib-olla jõuame kaugküttevõrgus ka kunagi nii kaugele kui elektrivõrgus, et odavamal ajal salvestame soojust ja kallimal müüme seda edasi,” rääkis Veske.

See nõuab küll investeeringuid, kuid targalt tehtud investeeringutega läheb küte tarbijale odavamaks. Selle tõestuseks on Tallinn, kus investeeritakse nii jaamadesse kui ka võrku, kuid kütte hind odavneb. “Tarbija maksab selle kõik lõppkokkuvõttes kinni, kuid rumalam oleks maksta kinni kadusid,” märkis Veske. “Keskkonna seisukohalt võib kaugkütte võrgust tulenev puhtus ja keskkonnasõbralikkus kaaluda üle mõistlikud ja põhjendatud kaod.”

Jäätmekäitlejate käive kasvas 

Käibekasvu edetabeli eesotsas paiknevad aga eranditult jäätmekäitlejad, vee- ja soojaettevõtjad jäävad tahapoole.

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul ei näe ta liidu ettevõtete käivetes hüppelist käibekasvu, kuigi liit kogub liikmemaksu just ettevõtte käibe pealt. Võrreldes aastatega, mil on olnud tagasiminek, oli mullu siiski väike kasv.

“2015. aasta oli igatahes parem kui 2014. aasta, kuid midagi suurt ja põrutavat siin toimunud ei ole,” ütles Rüütelmann.

Osale arutelus

  • Merike Lees, kaasautor

    Merike Lees, kaasautor

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara