Riik peab kiiremini otsustama

Ettevõtlusminister Liisa Oviir.
Ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Välismaalaste seaduse muutmise eelnõus on mitmeid ettepanekuid välistööjõu kaasamise lihtsustamiseks, kuid siinkohal peaks riik olema veelgi proaktiivsem, ütleb ettevõtlusminister Liisa Oviir, kes esineb 11. oktoobril konverentsil Tööstuse Äriplaan 2017.

Olukorda peaks tema sõnul pidevalt monitoorima ja sellest lähtuvalt kiiremini otsuseid langetama

Hiljuti avaldas statistikaamet palgastatistika, mille järgi on palgakasv tööstuses jätkuvalt kiire. Ühelt poolt aitab hoida häid inimesi Eestis kinni, aga teisalt survestab tootjaid. Kuidas teie seda näete?

Kõrgemad palgad muudavad tõesti oodatavalt ka tööstuse atraktiivsemaks tööjõule ning hoiavad kinni talente. Samas on see tingitud eelkõige siiski sobiva tööjõu puudusest, mis tähendab, et talente ostetakse üksteiselt üle ja sobiva tööjõu puudus muutub arengut pidurdavaks.

Töötlevas tööstuses on vabu töökohti praegu umbes 3500. Teisalt muidugi lihtsustab palgasurve kaasama ka kõrgema kvalifikatsiooniga välistööjõudu, keda seni madalama palga tõttu oli ehk raske siia meelitada.

Mis puudutab tööstuse konkurentsivõimet, siis tuleb olemasolevat tööjõudu edasi arendada ja efektiivselt kasutada. Paratamatult tuleb ka teha investeeringuid tootlikkuse tõstmiseks. Positiivsena võib välja tuua, et läinud aastal liikus 2/3 põhivarasse tehtud investeeringutest masinatesse ja seadmetesse, mis näitab, et tegelikult on olukorrale paljud ettevõtted reageerinud.

Samuti peame populariseerima tööstusega seotud erialasid kutsekoolides, rakenduskõrgkoolides-ülikoolides. Riigil tuleb tööstuse maine küsimustes veel palju teha, sest paraku seostub paljudele noor tele ja nende vanematele tööstus nõukogudeaegse räpase, rutiinse, mürarikka ja tervistkahjustava tööga.

Praegune tööstus vastupidi vajab teadmisi tehnoloogiast, töö on arenguvõimalusi pakkuv ega ole ka füüsiliselt kurnavam või tervistkahjustavam võrreldes näiteks kontoritööga.

Milliseid samme saaks riik teha, et välistööjõu kasutamine oleks lihtsam? 

Välismaalaste seaduse muutmise eelnõus on tehtud mitmeid ettepanekuid, mis peaks lihtsustama välistööjõu kaasamist, sealhulgas palgakoefitsiendi langetamine ja bürokraatia vähendamine. Riik peaks siinkohal olema veelgi proaktiivsem ja olukorda pidevalt monitoorima ja sellest lähtuvalt kiiremini otsuseid vastu võtma.

Samuti peame lisaks IKT talentide otsimisele laiendama Work in Estonia programmi ka teistele valdkondadele. Aga palju saavad ka ettevõtjad ise ära teha. Näiteks üle vaadata, kas praegune struktuur on sobiv välismaalaste kaasamiseks – kas dokumentatsioon, seadmed, programmid on eesti keeles või ka näiteks võimalik inglisekeelsena kasutada. Samuti, kas töötajad valdavad piisavalt võõrkeeli, eelkõige inglise keelt.

Ehk kokkuvõtvalt, kuidas teha uue (välis)tööjõu kohandumine lihtsamaks.

Äripäev kirjutas 29. augustil, et keskmise palga ja välisinvesteeringute tõttu jääb Leedu Eestile veel alla, kuid on näha, et Leedu mõtleb pingsalt sellele, kuidas oma majandusele kiirem käik anda. Kuidas saaksime julgustada ettevõtjaid investeerima või neid toetada, et Leedu meist ikkagi mööda ei läheks?

Leedu on Eestile siin regioonis investeeringute mõttes kindlasti tugev konkurent. Samas pole esialgu veel muretsemiseks põhjust. Kui võrrelda Eesti ja Leedu majanduskasvu, siis viimase viie aasta jooksul on kord üks ees ja kord teine ees, aga kasvukiiruste vahe on jäänud väga väikeseks.

Samas, kui vaadata majanduse suuruseid jooksevhindades, mis mõneti näitab konkurentsivõimet isegi paremini, kuna jääb ära mitmeti interpreteeritavate deflaatorite kasutamine, siis viimasel viiel aastal on kõigi aastatel Eesti majandus Leedust kiiremini kasvanud. Sellegipoolest ei peaks saavutatuga rahule jääma. Praegu on Leedul veel väikese palga eelis ning Eestist suurem tööpuudus, mis annab eelise tööjõumahukate investeeringute saamisel.

Kuna odav tööjõud ei ole meie eelis, siis peame pakkuma välisinvestoritele muid präänikuid. Sõltuvalt investorist võib selleks olla haritum tööjõud, parem logistika, odavam energia (madalamad energia maksud), väiksem bürokraatia, madal korruptsioonitase vms. Praegu veel on Eestis tööjõumaksud madalamad Leedust, mis on eriti oluline kõrgema lisandväärtusega töökohtade meelitamisel, aga me peame valmis olema, et ka Leedu võib oma maksusüsteemi muuta.

Samas tasub mainida, et tööstussektoris kasvavad ka Leedus töötleva tööstuse palgad väga kiiresti,  mistõttu ainult tööjõukulude pärast investeerimisotsust tehakse pigem üha harvem.

Pigem on mõlemal riigil sarnased struktuursed puudused, mis vajavad lahendust – mõlemad vajavad arendus- ja tugikeskusi, mis looksid rohkem lisandväärtust ja väärtusahela kohapeale. Siinkohal peaks riik ka rohkem ise vaatama, milliseid tööstusinvesteeringuid me ootame ja kuidas oleme valmis nende saamiseks panustama ehk millise personaalse väärtuspakkumise peame potentsiaalsele investorile looma. Loodav suurinvestori meede on üks samm selle suunas. Teisalt saame eelnevast lähtudes edasi arendada ka investorteenindust ehk investoreid rohkem toetada siia tulemisel, aga ka kuulata nende tagasisidet juba tegutsemisel.

Oluline on kindlasti ka sõnum ja riigi maine, tööstuspoliitika rohelise raamatuga tahame me anda sõnumi, et tööstus on Eestisse väga oodatud ja me tegeleme kitsaskohtadele lahenduste otsimisega.

Peame tööstusega paremini ära siduma veel ka oma nutika e-riigi ja start-up riigi maine.

Kui paneksime Eesti tööstuse ja majanduse kõrvale võrdluseks teised Euroopa riigid, siis kuidas meil läheb?

Kui vaadata tööstustoodangu mahtusid, võib öelda, et meil läheb hästi. Kuigi õlitööstusel ei ole praegu parimad ajad, siis võrreldes 2010. aastaga on Eesti Euroopa Liidus tööstustoodangu kasvu kiiruselt kolmandal kohal peale Iirimaad ja Rumeeniat. Kokku on selle ajaga tööstustoodang kasvanud veidi rohkem kui 30%. Eriti tugevat investeeringute ja ka müügitulu kasvu on näidanud metsa- ja puidutööstus. Samas on Rootsis ja Soomes tööstustoodangu mahud praegu mõnevõrra madalamal kui 2010. aastal. Läti ja Leedu on samuti Eestist tagapool. Paraku on Eestis tööstustoodangu kasv muutunud aeglasemaks, madalad õlihinnad survestavad keemiatööstust ning globaalsed IT-võrkude investeeringud elektroonika sektorit. Lühemal perioodil sõltub palju sellest, mis sektorid riikidel suurema osa tööstusest moodustavad ning vastavalt sellel on korra üks ees ja kui tsükkel muutub, siis teised.

Positiivse poole pealt võib ära mainida ka, et mõõdukat kasvu on näitamas Eesti töötleva tööstuse ettevõttete investeeringud Eestist välja – nähakse ja kasutatakse ära võimalusi äri laiendamiseks ka väljaspool Eestit.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Käsi­raamatud