Autor: Tööstusuudised.ee • 7. september 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

26 protsenti Eesti elanikest kaalub alkoholi ostmist Lätist. Lätist alkoholi soetanutest 84 protsenti pidas seda tasuvaks või pigem tasuvaks ning 60 protsenti alkoholi ostnutest soetas Lätist ka muid kaupu.  

Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidu hinnangul kaotab Eesti Läti piirikaubanduse tõttu tänavu ainuüksi alkoholilt kuni 20 miljonit eurot maksuraha. Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit, Kaupmeeste Liit ja Õlletootjate Liit taotlevad aktsiisitõusude peatamist ning edasiste aktsiisiotsuste tegemisel põhjalikke piirikaubanduse mõjude analüüse.

„Uuring näitab, et Lätist alkoholi ostmine on üle-eestiline trend, mis on Lõuna-Eestis eriti mastaapne. Aktsiisivahed võrreldes Lätiga on suured ning järgmise aasta algusesse planeeritud aktsiisitõus muudab alkoholi piirikaubanduse Lätist veelgi tasuvamaks. Senise aktsiisipoliitika jätkudes piirikaubandus intensiivistub, maksuraha viiakse Lätti, kuid alkoholikahjudega tuleb tegeleda ikkagi Eestis,“ ütles Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Nele Peil pressiteates.

„Maksulaekumine kahaneb 2016. aastal kõigilt alkoholiliikidelt ja hakkab alates 2017. aastast järsult süvenema. Eestis tarbitavast kangest alkoholist ostetakse Lätist 2017. aasta lõpuks kuni 30 protsenti, õlleostudest ligi 13 protsenti. Kui Soome turistid harjuvad Eesti asemel Lätis ostureisidel käima, siis on selle mõjud kogu turiste teenindavale sektorile enneolematult rasked,“ ütles Eesti Õlleliidu tegevjuht Peeter Võrk.

„Alkoholimüügi dünaamika Eestis näitab selgelt tugevat langust. Müügimahtude langus on olnud kõige suurem Valga-, Võru- ja Põlvamaal – osades kauplustes isegi kuni 57 protsenti. Teistes Eesti piirkondades sai tugevam, isegi 35-protsendiline müügimahu langus alguse aprillis, mil hoogustus Eesti-Läti suunaline alkoholiturism. Piirikaubandus puudutab enim  kaupmehi, kellel pole alkoholi müügimahu drastilist langust võimalik ülejäänud Eesti või rahvusvahelise turu abil tasakaalustada. Suurim surve on kohalikule väikekaupmehele ja kohalikele töökohtadele. Lätti sõites ei piirdu ostlemine ainult alkoholiga, see hõlmab üha jõulisemalt ka kütust, tubakat, toitu, esmatarbekaupu ning ka kohalikke teenuseid,“ ütles Kaupmeeste liidu tegevjuht Riin Savi.

Uuringu andmetel on ise tänavu Läti piiripoodidest alkoholi ostnutest 41 protsenti käinud seal vähemalt kaks korda. Nende hulgas on 14 protsenti vastajaid, kes on Lätist alkoholi toonud enam kui kolm korda.

Uuringu kohaselt tõi 78 protsenti Lätis ostlejatest alkoholi kaasa enda tarbeks ja 36 protsenti ka sõprade ja tuttavate tarbeks. Üks protsent Lätist alkoholi ostnutest tunnistas, et tegi seda müügi eesmärgil.

Norstat viis veebipaneeli meetodil tehtud küsitluse läbi augustis 2016. Küsitluse valim oli 1000 inimest juhuvalikuga vanuses 18-64. Kvootvalim vastas soo, vanuse, keele ja maakonna lõikes Eesti rahvastikujaotusele.