Maagaasi hind tõuseb jõuliselt

Blogi autor Mait Kraun.
Blogi autor Mait Kraun.

Nädala börsiuudised: kullakaevandajad fikseerivad müügihindu; maagaasi hind tõuseb jõuliselt; rauamaak odavnes; tsink jõudis 14 kuu tippu; nafta hind langes.

Maagaasi hind tõuseb jõuliselt

Investorid panustavad USA maagaasi hinnatõusule. Nimelt on suve lõpu kuumus pannud elektrijaamu rohkem gaasi põletama, et rahuldada kasvavad nõudlust jahutamise järele, vahendab Reuters.

Teisipäeval jõudis maagaasi hind kahe kuu kõrgeima tasemeni – 2,943 dollarini Briti soojusühiku kohta (293,3 kw/h). Hinda on üles viinud riskifondid ja teised spekulandid. Praeguseks on hind veidi taandunud ning soojusühik kaupleb 2,792 dollari juures (vt. allpool olevat graafikut).

Hinnaootused on turul erinevad – osad prognoosivad, et turg püsib 2,8 dollari juures ja võib tõusta isegi 3 dollarini. Teised arvavad, et hinnad langevad 2,2 dollarini või madalamale.

Esimeses kvartalis maagaasi hind langes, sest talv oli USAs oodatust pehmem ning kütmist selle võrra vähem. Suvi tuli aga kuum ja see suurendas omakorda nõudlust jahutamise järele, mis suurendas maagaasi kasutamist.

Järgmise kahe nädala ilmaprognoos näitab, et nii Euroopas kui ka USAs saavad õhutemperatuurid olema tavapärasest kõrgemad.

Kullakaevandajad fikseerivad müügihindu

Kullakaevandajad fikseerivad aktiivselt oma müügihindu, selgub uuest raportist.

Teises kvartalis suurendati ettemüüdava kulla hulka 21 tonni võrra. Viimati müüdi nii palju kulda ette kuus aastat tagasi.

Kulla ettemüümine tähendab seda, et kaevandajad müüvad oma tulevikutoodangu juba praegu maha. See võimaldab hinnad fikseerida ja garanteerida, et toodang teenib kasumit.

Teises kvartalis kallines kulla hind (esimese kvartaliga võrreldes) 7 protsenti. Nädala lõikes langes kollase metalli hind 0,01 protsenti ja unts maksab 1324 dollarit. Hõbeda hind kallines 0,1 protsenti 18,63 dollarini untsist.

Global Hedge Book Analysis, Societe Generale ja GFMS analüütikud Thomson Reutersis ütlesid, et juuni lõpu seisuga oli ette müüdud 295 tonni kulda. Eelmise aasta samal ajal oli vastav number 177 tonni.

Võrreldes 2005. aasta tasemega (1779 tonni) on praegune number siiski madal. Kulla hind tõusis eelmisel kümnendil tublisti ning riskide maandamine muutus ebapopulaarseks. Nimelt võimaldab ettemüümine kindlustada hinnalanguse vastu, samal ajal ei saa kaevandaja kasu aga potentsiaalsest hinnatõusust. Selle tõttu on ettemüümine muutunud ebapopulaarsemaks.

Rauamaagi hind langes sellele nädalal aga 4,6 protsenti 58,86 dollarini tonnist. Nimelt on mitme juhtiva investeerimispanga sõnul maailmas jätkuvalt ülepakkumine ja turg peaks nõrgenema. Reedel teatati aga Hiina tööstustoodangu andmed, mis näitasid mõningast paranemist. See peaks rauamaaki veidi toetama.

Nii Morgan Stanley kui ka Goldman Sachs prognoosivad, et rauamaagi hind peaks selle aasta viimastel kuudel langema. Morgan Stanley selle aasta lõpu hinnasiht on lausa 40 dollarit.

Vase hind langes 0,3 protsenti ja tonn maksab 4617 dollarit. Eelmisel nädalal survestas hindu varude suurenemine ja Hiina nõudluse jahenemine. Nimelt langes Hiina vaseimport madalaima tasemeni alates 2013. aastast.

Tsink jõudis 14 kuu tippu

Hiina tööstustoodangu oodatust paremad numbrid panid tsingi hinnad tõusma, vahendab Financial Times.

Tsingi hind tõusis nädalaga 1,5 protsenti 2310 dollarini tonnist, mis on viimase 14 kuu kõrgeim tase. Investorid ootavad märke Hiina majanduse stabiliseerumisest ning tööstustoodangu paranemine on nende jaoks hea uudis.

Hiina tööstuse ostujuhtide indeks (PMI) tõusis augustis 50,4ni, mis on 22 kuu kõrgeim tase. „Üleüldiselt on ametlik PMI positiivne ja kartused Hiina aeglustumisest on liialdatud,“ ütles Argonauti analüütik Helen Lau.

Teistest toorainetest kallines tina 0,1 protsenti ja jõudis 18 875 dollarini tonnist. Alumiinium odavnes aga 1,9 protsenti ja nikkel langes 2,3 protsenti. Kummagi tonn maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 1614 ja 9765 dollarit.

Nafta hind odavnes

Iraagi suurenenud naftatoodang ning dollari tugevnemine nädala esimeses pooles panid nafta hinna langema.

Brenti toornafta hind langes 5 protsenti ja barrel maksab 46,83 dollarit. WTI odavnes 5,5 protsenti ning barrelihind jõudis 44,44 dollarini.

Võrreldes augusti tippudega on nafta odavnenud juba ligi 10 protsenti.

Hinnalanguse põhjusteks peetakse suurenevat naftatoodangu mahtu Lähis-Idas. Näiteks kasvas Iraagi lõunasadamate eksport juulis 3205 barrelile päevas, mis on rohkem kui juunis.

Samuti on nafta hinda mõjutanud tugevnev dollar, mille põhjus on Föderaalreservi kavatsus vaadata lähikuudel üle baasintressimäärad.

Osale arutelus

  • Nädala börs

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara