Aktsiisitõus sundis minema maaküttele

Metallitöötleja Konesko saab Koerus asuva tehase nüüd maaküttega köetud 4-7 korda odavamalt, kui kulus enne õliküttele.
Metallitöötleja Konesko saab Koerus asuva tehase nüüd maaküttega köetud 4-7...

“Õliküte oli küll mugav, kuid pidev õlihinna tõus ning eriti viimane järsk aktsiisitõus tegi õliga kütmise juba liiga kulukaks,” ütleb maaküttele üle läinud Konesko Koeru tehase müügiesindaja Hannes Verlis.

Võrreldes enne kütteõlile kulunud rahaga saadakse nüüd tehas köetud 4–7 korda odavamalt.

Milline on Konesko maaküttele ülemineku eellugu, miks otsustasite maakütte kasuks ja millist lahendust varem kasutasite?

Enne kasutasime õlikütet. Õliküte oli küll mugav, kuid pidev õlihinna tõus ning eriti viimane järsk aktsiisitõus tegi õliga kütmise juba liiga kulukaks. Peale maakütet kaalusime ka vedelgaasiga kütmist, mille investeering oleks kordi väiksemaks jäänud, kuid samamoodi oleks väiksemaks jäänud kokkuhoid. Seega suurem kokkuhoid, piisavalt kiire tasuvusaeg ja keskkonnasäästu aspekt panidki meid maakütte kasuks otsustama.

Kaua üleminek aega võttis ja milliste probleemidega tuli kokku puutuda?

Puuraukude puhul tuleb arvestada rohkemate kooskõlastustega kui tavakollektori puhul. Koos keskkonnaameti lubadega võttis kogu protsess aega 4–5 kuud, töö ise umbes kolm kuud.

Millised on senised tulemused, kui palju on uus energialahendus säästa aidanud? Maaküte on meile kokku hoidnud isegi natukene rohkem, kui esialgu lubati. See võib tuleneda ka sellest, et maakütte häälestamise käigus häälestati ka majasisest küttejaotuse süsteemi. Esialgne kokkuhoid on 4–7 korda võrreldes eelnevatel aastatel kütteõlile kulunud rahaga.

Kui palju ettevõtte uude küttesüsteemi investeeris? Investeeringut ei sooviks avaldada, aga tasuvusaeg oli alla kolme aasta.

 

Järgneb intervjuu Konesko maaküttesüsteemi rajanud Maaküte OÜ juhataja Tanel Gehrkega: 

Maad kulus tavapärasest 10 korda vähem

Suuremate võimsustega maaküttesüsteemid vajavad suurt maa-ala, kuid Konesko Koeru tehases saadi hakkama kümme korda väiksema alaga.

Süsteemi rajanud Maaküte OÜ juhataja Tanel Gehrke ütleb, et tavakollektori asemel kasutati puuraukudega süsteemi.

Maaküte OÜ on maaküttesüsteeme ka teistele tehastele paigaldanud? Kui suur väljakutse oli Konesko üleviimine maaküttele?

Tehastele pole otseselt paigaldanud, aga teistele suurtele hoonetele nagu näiteks büroohooned, koolid ja mõisad oleme küll. Suuremate võimsustega maakütte objektidel on tihti takistuseks vajaliku suurusega maa-ala puudumine. Näiteks Konesko puhul oli vajaliku maakollektori ala suurus 20 000 ruutmeetrit. Neil oli see maa-ala küll olemas, kuid nad ei soovinud kogu vaba maad mängu panna. Seetõttu otsustati puuraukude kasuks. Selleks kulus kümme korda vähem maad ning sinna on võimalik ka hiljem näiteks laoplatse peale teha. Puuraukude rajamine on küll horisontaalse maakollektori paigaldusest mõnevõrra kallim, kuid mõnikord on muud tegurid tähtsamad ja vahel on puuraugud ainus võimalus. Nagu ma mainisin, siis läks puuraukudega süsteem kallimaks kui tavakollektorit kasutades oleks läinud, kuid siiski jäi kogu projekti tasuvusaeg alla kolme aasta.

Kui paljudes Eesti tehastes maaküte kasutusel on? Eeldan, et mitte väga paljudes. Paljudel pole vajaliku suurusega krunti ning puuraukude võimalusega ei olda piisavalt kursis. Kindlasti pole paljud selle peale ka lihtsat mõtelnud. Keegi pole neile teinud arvutusi, kui palju nad säästa võiksid.

Palju võib maaküttele üleminek aastas ettevõttele säästa? Olenevalt praegu kasutuses olevast kütteliigist umbes 50%.

Millised on maaküttesüsteemi suurimad eelised ja kas on ka puuduseid? Eelised ongi suur rahaline sääst, sõltumatus gaasist või õlist ning keskkonnasõbralikkus. Puudus võib olla suurem investeering, aga tavaliselt on meie projektid siiski kiire tasuvusega.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara