29. august 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nafta hinnad taas languses

Blogi autor Mait Kraun.
Foto: Andres Haabu
Nädala börsiuudised: Citigroup prognoosib rauamaagile langust; Hiina vaseimpordi langus pani hinnad kukkuma; Föderaalreserv survestab jätkuvalt kulla hinda; nafta hinnad hakkasid uuesti langema.

Citigroup prognoosib rauamaagile langust

Citigroup on andnud rauamaagile selle aasta „ühe kuumima tooraine“ tiitli. Nüüd arvab pank, et hinnatõus on läbi, sest terase nõudlus väheneb, vahendab Bloomberg.

Pank prognoosib, et rauamaagi keskmine hind saab olema viimases kvartalis 51 dollarit ning 2017. aastal 45 dollarit tonnist.

Praegu kaupleb 62protsendilise sisaldusega rauamaak 61,7 dollaril tonnist, selgub Bloombergi andmetest. Selle aasta keskmine hind on olnud 53,64 dollarit.

Morgan Stanley aga prognoosib, et tonnihind võib sel poolaastal langeda lausa 40 dollarini.

„Uskuge või mitte, kivisüsi ja rauamaak on olnud 2016. aasta kuumimad toorained,“ ütles Citigroup oma kirjas ja soovitas investoritel tõusule panustavatest positsioonidest loobuda. „Ei ole mõtet arvata, et see tugevus on jätkusuutlik. Strukturaalselt on maailmas jätkuvalt ülepakkumine.“

Kõik ei ole negatiivselt meelestatud

Rauamaagi hind on sel aastal kallinenud üle 40 protsendi. Kolm eelnevat aastat oli tooraine aga languses. Ka teised pangad prognoosivad rauamaagile täiendavat nõrkust – näiteks UBS Group ja Morgan Stanley arvavad, et hinnad hakkavad uuesti langema. Citigroup teatas, et turg võib üleval püsida oktoobrini, aga siis hakkab nõudlus nõrgenema ning kaevanduste tootmine tõusma.

Tõsi, kõik ei ole siiski nii pessimistlikult meelestatud. Uuringufirma Prestige Economicsi president Jason Schenker ütles, et rauamaagi hinnatõus võiks jätkuda, sest Hiina võtab ette täiendavaid samme majanduskasvu stimuleerimiseks. Ta oli üks väheseid, kes prognoosis eelmise aasta lõpus korrektselt rauamaagi hinnatõusu.

Hiina impordi langus pani vase hinna kukkuma

Vase hind langes sellel nädalal neli päeva järjest, sest varud suurenesid ning Hiina nõudlus nõrgenes, kirjutab Bloomberg.

Pakkumine on nõudlusest kiiremini kasvanud. Hiina vaseimport vähenes madalaima tasemeni alates 2013. aasta aprillist ning Londoni metallibörsi varud kasvasid kolme päevaga 21 protsendi võrra (kõrgeima tasemeni alates novembrist).

See on väga järsk tõus. Kindlasti ei toeta see vase hinda,“ ütles Jason Schenker. „Hiina impordi langus näitab meile, millise tervise juures selle riigi majandus on.“

Vase hind langes nädalaga 3 protsenti ja tonn maksis neljapäeva pärastlõunaks 4632 dollarit. Sellel aastal on hinnad langenud 1,6 protsenti.

Teistest töötusmetallidest kallines tsingi hind 0,1 protsenti ja tina lisas 2,7 protsenti. Kummagi tonn maksis neljapäevaks vastavalt 2276 ja 18 850 dollarit.

Alumiiniumi hind langes nädalaga 2,8 protsenti ja nikkel odavnes 2,2 protsenti. Kummagi tonnihinnaks kujunes vastavalt 1646 ja 9995 dollarit.

Väärismetallide hindu on jätkuvalt survestamas Föderaalreserv. Nimelt on ootused intressimäärade tõstmise osas kasvanud ja see on kulla atraktiivsust kahandanud. Kulla hind langes 2 protsenti ja hõbe odavnes 5,9 protsenti. Kummagi unts maksis reedeks vastavalt 1324 ja 18,61 dollarit.

Nafta hinnad hakkasid uuesti langema

Nafta hinnad hakkasid sellel nädalal langma, sest analüütikud on skeptilised, et suurtootjate läbirääkimised mingi tulemuse annaks. Lisaks sellele suurenesid USA naftavarud.

Hiina rafineeritud toodete ekspordi järsk tõus on samuti hindadele survestavalt mõjunud. Kauplejate sõnul näitab see hästi, et maailmas on jätkuvalt ülepakkumine.

Hiina juulikuine diisli- ja bensiinieksport kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes vastavalt 181,8 ja 145,2 protsenti.

WTI toornafta hind on nädalaga langenud 2,4 protsenti ja Brent on kukkunud 3,1 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva pärastlõunaks vastavalt 49,3 ja 47,04 dollarit.

Analüütikud ütlevad, et augustikuisel hinnatõusul ei ole tugevat fundamentaalset alust ning suur osa sellest oli lühikeste positsioonide katmine (langusele panustavatest positsioonidest loobumine). Lisaks sellele ei loodeta, et peagi algavad tootjate läbirääkimised mingi tulemuseni jõuavad.

OPECi riigid ja teised suuremad naftatootjad kohtuvad septembris, et arutada tootmismahtude külmutamist. Rotterdamis maksis tonn 95 bensiini neljapäeval 492 dollarit.

Autor: Nädal börsil

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077