DNB: kasv on hakanud pidurduma

DNB Panga vanemanalüütik Priit Roosimägi.
DNB Panga vanemanalüütik Priit Roosimägi.

Esimesel poolaastal kasvas majandus kokku 1,1%, seega on kasv hakanud pidurduma, kirjutab DNB Panga vanemanalüütik Priit Roosimägi.

Järgneb Priit Roosimägi kommentaar. 

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tänavu teises kvartalis 0,6% (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritult 0,3%).

Teise kvartali nõrk kasv on erisuunaliste mõjurite tulemus. Kasvu soodustavad sisenõudluse jätkuv tugevus ning kaubaekspordi tõusule pöördumine, samas kui esimeses kvartalis oli see miinusmärgiga. Laenumahtude suurenemine teises kvartalis viitab siiski üldisele majandustegevuse aktiivsusele. Teisest küljest toetas esimese kvartali suuremat kasvunumbrit kütuseaktsiisi tõstmine veebruaris, mistõttu aktsiisimaksu laekus tavapärasest oluliselt rohkem – aktsiisikaupade varusid suurendati jaanuaris. Teise kvartali aktsiisimaksude laekumine jäi seetõttu ka madalamaks. Tugev sisenõudlus on toonud kaasa ekspordist kiiremini kasvanud impordi mahud, mis nullib ekspordi tugevnemise mõju SKP kasvunumbris.

Sisenõudlus

Sisenõudluse tugevuse tagavad samad mõjurid, mis viimased paar aastat – madal tööpuudus, tõusvad palgad ning paigal püsivad või isegi langevad hinnad. Töötus on aasta esimeses pooles püsinud 6,5% juures ning kvartaalsed tööhõivemäärad näitavad viimase paarikümne aasta vaates uusi rekordeid (esimeses kvartalis 67%).

Tööjõupuudus omakorda kergitab palkasid. Aastane palgatõus on püsinud ülalpool viit protsenti juba enam kui viis aastat. Kui eelmisel aastal oli palgatõus kuus protsenti, siis selle aasta esimeses kvartalis juba kaheksa, sh märtsis lausa üheksa protsenti (eelmise aasta sama perioodiga võrreldes). Samal ajal jätkab tarbijahinnaindeks langemist suurusjärgus pool protsenti aastas. See tähendab, et elanike ostujõud suureneb palga nominaalkasvust veel kiiremini ja toidab sellega tugevat sisenõudlust. Kaubandusettevõtete müügitulu mahuindeks näitas teises kvartalis juba ligi kaheksa protsendilist kasvu.

Eksport

Viimased kolm aastat on kaupade ekspordimahud langenud. Sama trend jätkus ka esimeses kvartalis (1,7%), kuid teine kvartal tõi rahalises väärtuses 1,4%-se kasvu. Olulisemate kaubagruppide osas oli teises kvartalis näha suuremat kasvu masinate/seadmete ning muude tööstustoodete osas. Langejad olid aga mineraalsed- ning metalltooted.

Eesti suurimad ekspordipartnerid on jätkuvalt Rootsi (20%), Soome (16%) ja Läti (9%). Varem 2013. aasta kolmandalt kohalt kuuendaks langenud Venemaa osatähtsus on poolaasta arvestuses veidi suurenenud (6%) ning taas Saksamaast ettepoole viiendaks tõusnud, olles vaid napilt tagapool Leedust.

Ekspordi käekäik sõltub sihtturgude, eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikide majandusarengutest. Euroopas on käsil majanduse järk-järguline toibumine, mis lubab ekspordi edasise olukorra osas olla ettevaatlikult positiivselt meelestatud.

Edasised arengud

Aprillis korrigeeris Rahandusministeerium käesoleva aasta majanduskasvu väljavaadet 2,0% (septembris prognoositud 2,6% asemel) ning Eesti Pank juunis 1,8% peale (detsembris 2,2%). Majanduskasv esimesel poolaastal suurusega 1,1% esitab prognoositud majanduse tasemele väljakutse ning võtmeküsimuseks on jätkuvalt eksport.

Investeeringute osas on andmed mõneti vasturääkivad. Statistikaameti andmetel on ettevõtjate teostatud investeeringute mahud langenud kolm aastat järjest ning ka käesoleva aasta esimeses kvartalis see trend jätkus. Samas laenumahud on kiirelt kasvanud. Juuni lõpus oli pankade laenuportfell mittefinantsettevõtete osas 8,6% suurem kui aasta tagasi. Eelmise aasta juunis oli sama näitaja kõigest 2,0%. Kasvav laenuportfell viitab reeglina just investeeringute tegemisele. Sellele annab tuge ka Euroopa Liidu uue finantseerimisperioodi aktiveerumine, mille tõttu peaks valitsussektori investeeringud kasvama aasta teises pooles ja järgmisel aastal.

Investeeringute tegemine on praeguses sisemajanduse tasakaalustamatuse olukorras ühest küljest vajalik selleks, et olemasolevaid protsesse kasumlikumaks muuta. Teisest küljest aga ka selleks, et äriplaane uuendada ja kõrgemat lisandväärtust luua. Vaja on leida mooduseid, kuidas kasvavaid tööjõukulusid tuludega katta, samas kui hindasid tõsta ei õnnestu.

Osale arutelus

  • Priit Roosimägi, DNB Panga vanemanalüütik

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017

Kalev otsib TEHNIKAJUHTI

Kalev AS

23. november 2017

Teabevara