SEB: majanduskasvu mõjutab metalltoodete kesine eksport

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Majanduse jaoks on ehk kõige murettekitavam metalltoodete ekspordi vähenemine. Tegemist on ühe Eesti kõige olulisema tööstussektoriga, mille kesised tulemused mõjutavad ka majanduskasvu, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Järgneb Mihkel Nestori kommentaar.

Majanduskasv jäi teises kvartalis aeglaseks. Statistikaamet avaldas neljapäeval esialgse kiirhinnangu teise kvartali SKP kohta, mille põhjal püsib majanduskasv äärmiselt aeglane. Võrreldes 2015. aasta sama ajaga, kasvas Eesti majandus vaid 0,6%. Statistikaameti pressiteate kohaselt panustasid SKP reaalkasvu negatiivselt netotoote­maksud. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes küll käibemaksu ja aktsiiside laekumine, kuid kasvasid ka subsiidiumite väljamaksed. Süvenes ka kaubavahetuse puudujääk. Põhjalikumad andmed SKP kohta avaldatakse septembris, kuid konkreetsetest sektoritest on majanduskasvu alla vedanud põlevkivitööstuse tootmismahtude vähenemine. Tõenäoliseks tuleb pidada ka ehitus- ja transpordisektoris loodud lisandväärtuse kahanemist.

Eesti eksport on paranenud. Kuigi värske statistika kohaselt vähenes Eesti eksport juunis 2%, püsib kuue kuu kokkuvõttes eksport samal tasemel eelmise aasta sama ajaga. Kokku eksportis Eesti esimesel poolaastal kaupasid 5,8 miljardi väärtuses ja importis 6,7 miljardi eest. Tegelikkuses on kaubavahetus maht aga isegi mõnevõrra kasvanud. Nimelt on jätkunud ekspordihindade langus, mis tähendab, et sama summa teenimiseks on ettevõtted pidanud müüma senisest veidi enam. Esimesel poolaastal kahanes ekspordihinnaindeks 3%, mis väljendab peamiselt kütuse- ja toiduainehindade langust.

Teatavasti moodustab olulise osa Eesti ekspordist re-eksport ehk kaubavahendus. Et sellest saadav tulu on majanduse jaoks väike, omab ekspordi koondnumbri kõrval sisuliselt suuremat tähendust Eestis toodetud kaupade eksport. 2016. I poolaastal moodustasid siin toodetud kaubad koguekspordist 72% ja positiivse uudisena edenes nende müük oluliselt paremini, kui vahendus­kaupade oma. Võrreldes 2015. I poolaastaga kasvas Eesti päritolu kaupade eksport 3%. Põhjuseks oli seejuures just II kvartali hea tulemus, mil Eesti päritolu kaupasid õnnestus välismaale müüa 6,5% varasemast enam. Vahendatavate kaupade ekspordi vähenemist selgitab peamiselt muutunud kütusehind. Kui 2015. I poolaastal eksporditi Eesti kaudu mineraalseid kütuseid 600 mln euro eest, siis sellel aastal 400 mln euro eest. Kodumaistest kaupadest on kütuste hinnalangus mõjutanud enim põlevkivitoodete müüginumbreid.

Eksport Hollandisse on tublisti kasvanud. Eestis toodetud kaupadest kiirenes esimesel poolaastal kõige enam puidu- ja puittoodete eksport. Kokku müüdi neid ligi 600 mln euro eest, mida on 8% enam kui eelmisel aastal. Puittoodete müük suurenes absoluutsummas kõige enam Rootsi suunal, mida toetab riigi aktiivne ehitusturg. Väga häid tulemusi saavutati aga ka mitmel teisel turul. Eksporti Hollandisse on suudetud enam kui kahekordistada, seejuures näitab kuude lõikes ühtlane müük, et tegu polnud üksiku suurtehinguga. Eesti ettevõtted näivad aktiivselt sihtivat ka Aasia turgu, sest puittoodete eksport on suurenenud enam kui poole võrra nii Hiinasse kui Lõuna-Koreasse. Hiina puhul ei saa kahjuks rääkida just liialt teadmistemahukast ekspordist – sinna müüs Eesti esimesel poolaastal peamiselt saepalki.

Puiduga on seotud ka teine kaubagrupp, mis andis Eestis toodetud kaupade ekspordile esimesel poolaastal hoogu – muud tööstustooted. Nimelt on kõige olulisem müügiartikkel selles kaubagrupis kokkupandavad ehitised ehk peamiselt Eesti puitmajad. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on kokkupandavate ehitiste eksport kasvanud 8% võrra ja põhiliselt on seda toetanud Saksa turu kasv. Muude tööstustoodete kaubagruppi kuulub ka Eesti mööblitööstuse toodang, kes välismaale ekspordib valdavalt voodeid, madratseid ja diivaneid. Mööblitööstuse müügitulemusi on parandanud hea kasv Soome ja Rootsi turgudel.

Poolaasta kokkuvõttes on suurenenud ka Eesti suurima ekspordiartikli, masinate ja seadmete müük. Seejuures on 2% suurenemise põhjuseks just tugev II kvartal, mil eksport kasvas koguni 14%. I kvartalis masinate ja seadmete müük 9% võrra vähenes. Haru domineerib üksik suurtootja, kelle tootmismaht oli aasta esimestel kuudel varsemast madalam. Valdav osa haru ekspordist liigub Soome ja Rootsi, moodustades viimase puhul pea 60% sinna suunduvast Eesti ekspordist.

Metalltoodete eksport tekitab muret. Eestis toodetud kaupadest vähenes esimesel poolaastal enim loomsete toodete ehk peamiselt piima eksport, põhjuseks suletud idaturg ja terav konkurents, kuid ka hinnalangus. Majanduse kui terviku jaoks on ehk kõige murettekitavam metalltoodete ekspordi vähenemine. Tulenevalt sektori toodangu iseloomust, on ekspordimahud olnud kuust-kuusse suhteliselt hüplikud, kuid sellel aastal on Eesti ettevõtted täitnud märksa vähem tellimusi kui varasemalt. Tegemist on ühe Eesti kõige olulisema tööstussektoriga, mille kesised tulemused mõjutavad ka majanduskasvu.

Osale arutelus

  • Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara