Pipelife Grupi juht: investeeringud teedesse ja internetti annaksid majandusele tõuke

Kuidas kirjeldaksite Euroopa majandust üldisemalt? Mis on hetkel kõige suuremad väljakutsed?

Euroopa majandus on mõnda aega olnud seisakus ja paljud inimesed on tuleviku pärast mures. Pärast Suurbritannia referendumit on selleks ka rohkem põhjust, sest nüüd on olukord veelgi ebaselgem. Õhus on ebakindlust.

Eestis ja Baltikumis on tööjõukulud kiiresti kasvanud, aga majanduskasv on pigem aeglane. Mis on meie ärikeskkonna väljakutsed? Mida me saame teha majanduskasvu kindlustamiseks?

Eesti eristub Läänemere riikide seas sellega, et ei investeerita piisaval määral põllumaade väärindamisse, drenaaži- ja niisutussüsteemidesse. Põllumaa hulk on piiratud, selle potentsiaali tuleks paremini ära kasutada. Uuringud näitavad, et kuni 10% viljakatest maadest Eestis kannatavad liigvete all. 70ndatel ehitatud süsteemid ei tööta enam tõhusalt. Eestis on naaberriikide eeskujul võimalus sektori efektiivsuse kasvuks põllumaade kuivendus- ja ka niisutussüsteemidesse investeerides.   

Probleem on selles, et ettevõtted ei julge investeerida. Kuidas teile tundub, kas momendil on head ajad investeerimiseks?

Me oleme Läänemere regioonis oma tehasega Jüris hästi positsioneeritud ja oleme teinud investeeringuid pidades silmas ka Peterburi piirkonna lähedust. Täna on meil tootmisvõimsust piisavalt, kuid kui turg hakkab kosuma, oleme valmis veel investeerima.

Kuid kui küsiksite, et kas on hea aeg alustada Baltikumis uue plasttorutehase rajamist? Siis ei, seda ma ei soovita, kuna piirkonnas on juba praegu ilmselgelt liiga palju tootmisvõimsust.

Tagasi tööjõukulude juurde. Kas te arvate, et kiire palgakasv on loomulik areng Eesti jaoks või on meil siiski oht kaotada Euroopas oma konkurentsieelis?

Tööjõukulude nõnda kiire areng teeb meile muret. Selle väljakutsega toimetulekuks  on meil käimas pideva parenduse protsess (Lean 6 Sigma). Aeglane turu kasv on aga midagi sellist, mida me ettevõttena ei saa olulisel määral mõjutada. Pipelife, laia valikuga plastikust torusüsteemide tootjana, sõltub väga palju infrastruktuuride arengust.  Siin mängib avalik sektor väga suurt rolli, muuhulgas oma võimekusega kasutada efektiivselt Euroopa Liidu struktuurivahendeid. Hetkel näeme liiga pikka vahet eelmise programmi lõpu ning uue EL infrastruktuuri toetusprogrammi rakendamise vahel.

Eesti tööstusettevõtted räägivad, et raske on leida oskustööjõudu. Mis nõu te annaksite ja kas te näete Eesti või ka teiste riikide jaoks ühe võimalusena pagulaskriisi?

Ma ei ole poliitik ega soovi sekkuda sellesse arutellu. On olemas palju häid ja ka halbu näiteid Euroopas kuidas lahendada või isegi ära kasutada olemasolevat kriisi. Poliitikud peaksid nendest õppima, kuulama rahva arvamust ja siis eesmärgipäraselt need plaanid ellu viima.

Rootsi ja Soome on Eesti peamised ekspordipartnerid. Palun kommenteerige nende riikide majanduse olukorda. Rootsi on näidanud kiiret kasvu, aga Soomes on keerulised ajad. Mida võime me neist kahest oodata?

Põhjamaad, eriti mainitud Rootsi ja Soome on mõlemad väga olulised Pipelife’i jaoks. Rootsi majandus näib olevat taastumas väiksest langusest ja ka Soomes on näha positiivseid märke, näiteks Helsingi ümbruses toimuvad suured ehitustööd.

Me ootame kasvu nii Põhjamaades kui ka selle osaks olevates Balti riikides. Seetõttu täiendame end pidevalt, et olla konkurentsivõimeline.

Kui ajad on äritegevuse jaoks keerulised, siis avalik sektor peaks ette võtma konkreetseid samme, nagu näiteks investeerimine infrastruktuuri (teed, lairiba internet, avaliku sektori rajatised, maaparandus, vee/gaasi/sadevee/elektrisüsteemid) ja see annab tõuke kogu majandusele. Näeme otsustavat tegutsemist Põhjamaades ja soovime seda näha palju suuremas mahus ka Baltimaades.