18. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tuumareaktorite ehitamine annab uraani hinnale hoo sisse

Uraani hinnad võivad 2018. aastaks kahekordistuda, sest turgude meeleolud on pärast pikka madalseisu paranemas, kirjutab mining.com.

Uraani jaoks on viimased aastad olnud väga kehvad – kõik algas 2011. aastal, mil Jaapanis toimus Fukushima tuumajaama katastroof. Nüüd on oodata aga taastumist.

Investeerimisfirmas Dundee Capital Marketsi uraanituru analüütik David Talbot ütles, et nõudluse tooraine järele kasvab kuni 2020. aastani 6 protsenti aastas. „See peak olema piisav, et viia uraani hinnad uuesti üles,“ ütles ta. Morningstari analüütik David Wang prognoosib, et hinnad võiksid järgmise kahe aasta jooksul kahekordistuda.

Peamine põhjus on uute tuumareaktorite ehitamine. Nimelt on tuumaenergia tootmine muutunud tunduvalt turvalisemaks ning seda nähakse edaspidi eelkõige puhtama energiana.

Maailmas ehitatakse uusi tuumareaktoreid rekordkiirusel. Praegu seatakse üles 65 uut reaktorit ning plaanis on teha veel 165. Ettepanekuid on tehtud kokku 331 reaktori puhul.

Hiina valitsus aitab vase hinda tõsta

Vase hind tegi kolmapäeval kolme kuu suurima tõusu, sest ilmunud on märgid, et Hiina plaanib oma varusid suurendada.

Riigil on plaanis baasmetallide varusid suurendada – nii valitsuse kui ka erasektori omi. Eesmärgiks on parandada nõudluse ja pakkumise tasakaalu, teatasid kaks asjaga kursis olevat inimest. Ei ole veel teada, millal ja mis mahus varusid suurendama hakatakse.

„Turgude peamine mure on olnud suur pakkumine,“ ütles Long Leaf Tradingu strateeg Tim Evans Bloombergile. „Varude suurendamise uudis aitab seda dünaamikat natuke parandada.“

Vase hind kallines kolmapäeval 2,9 protsenti. Nädala lõikes on on hind tõusnud 1,4 protsenti 4639 dollarini untsist.

Rauamaagi hind langes nädalaga 3,5 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 50,7 dollarit. Tooaine on viimase kuu jooksul tublisti odavnenud, sest turul on pakkumine jätkuvalt suur.

Teistest toorainetest langes tsingi hind 1,3 protsenti ja tina odavnes 0,7 protsenti. Kummagi tonn maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 2037 dollarit ja 16 975 dollarit.

Alumiinium kallines aga 1,4 protsenti ja tonn maksab 1626 dollarit. Metalli hind on viimasel ajal tõusnud, sest sellel aastal oodatakse, et turul tekib defitsiit (nõudlus ületab pakkumist).

Nikli hind tõusis Londoni metallibörsil 1 protsendi ja tonni eest tuleb välja käia 9045 dollarit.

Brexiti oht ja Föderaalreserv panid kulla hinna tõusma

Kulla hind tõusis peaaegu kahe aasta kõrgeima tasemeni, sest Föderaalreserv on intressimäärade tõstmist edasi lükanud ning Brexiti risk kasvab, vahendab Bloomberg.

Kulla hind on tõusis seitse päeva järjest, sest turgude ootused intressimäärade osas on muutunud. On järjest väiksem tõenäosus, et Föderaalreserv järgmisel kuul intresse tõstab ning kolmapäeval väljendas keskpank muret ka USA majanduse pärast. Fedi juht Janet Yellen tõi oma kõnes välja ka asjaolu, et Brexiti referendum mõjutas nende otsuseid.

Nimelt on järjest rohkemad arvamusküsitlused näitamas, et britid tahavad Euroopa Liidust lahkuda. Paljud investorid on vähendanud selle tõttu oma aktsiapositsioone ning investeerinud kulda. Kullaga seotud börsil kaubeldavate fondide mahud on suurimad alates 2013. aasta oktoobrist. Nii kulla kui ka hõbeda hind on tänavu tõusnud üle 23 protsendi.

Riskid on tõusnud

„Majanduses on riskid kasvanud, sest meil on Brexiti oht, Hiina majanduse aeglustumine ning Föderaalreservi ebakindlus USA majanduse osas,“ ütles investeerimisfirma TD Securitiesi toorainestrateeg Bart Melek.

Kulla hind tõusis neljapäeval 1315 dollarini untsist, mis on peaaegu kahe aasta kõrgeim tase. Reedel hind veidi taandus ning unts maksis lõunaks 1286 dollarit.

Bloombergi analüütikute ja kauplejate küsitlusest selgus, et kulla hind võiks Brexiti puhul nädalaga tõusta 1350 dollarini untsist. Kui britid otsustavad aga jääda, siis peaks kulla hind langema 1250 dollarini.

Plaatina hind kukkus nädalaga 1,5 protsenti ning pallaadium odavnes 3,6 protsenti. Kummagi unts maksis neljapäeva õhtuks vastavalt 984,59 ja 537,63 dollarit.

Nafta hind langes 6 päeva järjest

Nafta hind kukkus 6 päeva järjest ja jõudis Brexiti hirmus viimase kolme nädala kõige madalamale tasemele, vahendab Äripäev.

Brenti toornafta futuurid on viimase nädalaga langenud 8 protsenti. Vahetult enne hinnalanguse algust oli hind jõudnud kaheksa kuu kõrgeima tasemeni ning barrel maksis peaaegu 53 dollarit. Täna maksab Brenti barrel 47,9 dollarit. WTI odavnes samuti 8 protsenti ja barreli eest tuleb välja käia 46,69 dollarit.

Nafta hinnalangus on pannud ka bensiini hinna kukkuma. 95 bensiini hind odavnes aga 4,8 protsenti ja tonn maksab 496 dollarit.

„Turud reageerivad võimalusele, et Suurbritannia võib jaanipäeval toimuva referendumi tulemusena Euroopa Liidust lahkuda,“ ütles ABN Amro Amsterdami vanemanalüütik Hans van Cleef. „Kindlasti on ka neid investoreid, kes üritavad lihtsalt kõrgele kerkinud hinna pealt tulu teenida ja müüvad oma positsioone,“ lisas ta.

Nafta hind on viimastel nädalatel tugevasti mõjutatud erinevate arvamusküsitluste tulemustest, mille kohaselt Brexiti toetajaid on rohkem kui vastaseid

Autor: Nädal börsil