17. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suurem osa majandusest on riigi kontrolli all. Valgevene töötajatest 51% on riigi palgal, 47,4% eraettevõtetes (neist 5,7% välisosalusega ettevõtetes) ja 1,4% välisettevõtetes.

Valgevenes elab 9,5 miljonit elanikku, keskmine netopalk oli eelmisel aastal alla 300 euro. Vaatamata suhteliselt madalale sissetulekule edestab Valgevene elanike elatustase mitmeid riike nii Euroopas kui SRÜs. Riigi doteeritud sotsiaalsed teenused on heal tasemel, ka kommunaalteenuste, nagu küte, vesi ja elekter, kättesaadavus on hea ning maksumus inimeste jaoks kohati sümboolne, eriti kui võrrelda mitme teise naaberriigiga. Erinevalt sageli levinud agraarriigi kuvandist, elab tegelikult üle kahe kolmandiku Valgevene rahvastikust linnades. Peamine majandussektor on tööstus, millest lõviosa kuulub riigile. Tööstustoodangust moodustavad olulise osa traktorid ja muud põllumajandusmasinad, mootorrattad, veoautod, kodumasinad, väetised ja tekstiilid.

Valgevenel on eeldused olla välisinvestoritele atraktiivne sihtriik

Valgevenel on:

suur erastamispotentsiaal – sisuliselt kõik atraktiivsed ja tulutoovad tööstus- ja muud tegevussektorid on riigi omand, seega võimalikele konkurentidele müümata;

hästikoolitatud, distsiplineeritud töökultuuriga ja suhteliselt taskukohane tööjõud;

tolliliit Venemaa ja Kasahstaniga;

väga hea logistiline asukoht – ELi kolme liikme, samuti Venemaa ja Ukraina piiririik;

rikkalikult maavarasid ja mitmepalgeline loodusressurss tervikuna;

palju kasutamata turu- ja investeerimisvõimalusi, vabu nišše majanduses;

hulk soodusrežiime, mis soodustavad ettevõtlust vabamajandustoonides, kõrgtehnoloogia valdkonnas, väikelinnades jm;

mõningate naabritega võrreldes madal korruptsioonitase.

Riik hoiab suurettevõtteid enda käes

Valgevenel on suur erastamispotentsiaal, sest kõik atraktiivsed ja tulutoovad tööstus- ja muud tegevussektorid kuuluvad praegu riigile. Kuid see erastamispotentsiaal kipub suurelt jaolt olema veel teoreetiline. Riik hoiab suurettevõtteid enda omanduses, sest tänu panusele riigi eksporti ja eelarvesse on need ühtlasi ka strateegiliselt olulised ettevõtted. President Aleksandr Lukašenka hinnangul on Valgevene majandusmudel hästi vastu pidanud ja sellist ülesehitust õigustanud. Presidendi hoiakut erastamisvallas toetab märkimisväärne hulk avalikkust, kelle hinnangul peakski suurettevõtted jääma riigi omandusse. Suurettevõtete ostmine on võimalik väga rangetel tingimustel, reeglina lisandub oluliselt üle turuhinna küsitud hind, mis võtab hoo maha ka kõige kärsitumatel riskinvestoritel. Majandusminister on öelnud, et riik on huvitatud eelkõige erastatava ettevõtte edasisest käekäigust, mitte niivõrd ühekordsest tulust riigikassasse. Lisaks müügihinnale on oluline kaasajastada soetatava ettevõtte tehnoloogiapark ja tõsta palku, suurendades selle kaudu riigi maksutulu.

Välisinvestor peab kaasajastama ettevõtte tehnoloogia. Mõnes teises riigis kaasneks pikemas perspektiivis kokkuhoid, sest investeeringud moodsamasse tehnoloogiasse lubavad säästa personalikulusid. Valgevene sotsiaalmajanduslikus keskkonnas kaasneb erastamisega küll ettevõtte moderniseerimiskohustus, ent ühtlasi tuleb säilitada kõik töökohad. Ühtegi inimest ei tohi vallandada ega koondada põhjusel, et organisatsiooni tööd soovitakse muuta senisest efektiivsemaks.

Seetõttu on Valgevene majanduskeskkonna suhtes konservatiivsed nii mitmedki rahvusvahelised reitinguagentuurid ja finantsorganisatsioonid. Sellist rahvusvahelisel areenil nõrka positsiooni majandusvabaduse või -konkurentsi vallas selgitabki ülalmainitud Valgevene unikaalne majandusmudel, kus on ühendatud väga tugev riigiregulatsioon ja sotsiaalpoliitika ning turumajandus. Nii doteerib riik teatud kaubagruppe ja on määranud kindlatele teenustele ja toodetele piirhinnad. Siia alla kuuluvad näiteks leib ja teisedki pagaritooted, piimasaadused, ent ka teravili, kütus ja mitmed teised esmatarbekaubad.

Ettevõtjail tuleb arvestada, et suure tõenäosusega tuleb tegutseda rendipinnal, sest 90% juhtudel on selline Valgevene praktika. See võib üürnikule tähendada muudatusi lepingutingimustes sageli väga lühikese etteteatamistähtajaga. Harvad pole needki juhused, kus rendihinda on muudetud juba sõlmitud ja veel jõus olevate lepingutingimuste raames.

Õigussüsteem sarnaneb Venemaa õigussüsteemile. Reeglid soosivad pigem tööandjat kui -võtjat. Viimaste aastate kiirest edasiminekust hoolimata on Valgevene õigussüsteem veel ebapiisavalt arenenud ja pidevas muutumises, mistõttu tegelikkus võib oluliselt erineda seaduses sätestatust. Eriti kajastub see äri käigushoidmisel, kuigi selle alustamine Valgenes on õiguslikult võrdlemisi lihtne. Sama kehtib maksusüsteemi, valuutaregulatsioonide ja äriõiguse kohta, kus muudatused võivad rakenduda tagasiulatuva jõuga. See pärsib edumaad, mida annab näiteks tolliliit Venemaa ja Kasahstaniga. Õigusriskide hulgas tuleb nimetada veel kontrollorganite suur hulka.

ACE Logistics Group AS

Eesti kapitalil põhinev valdusettevõte, mille koosseisu kuulub täna kokku üheksa logistikaalal tegutsevat ettevõtet kolmes Balti riigis, lisaks Valgevenes ja Soomes.

Grupi 2015. aasta konsolideeritud käibeks kujunes 22,2 miljonit eurot, kasvades  11% võrreldes eelneva aastaga.

Ekspedeeritud saadetitse koguarv ületas 2015. aastal 130 000 piiri, kasvades aastases võrdluses 12%.

ACE Logistics tegutseb Valgevenes

ACE Logistics alustas tegevust Valgevenes aastal 2011. Sealne transporditurg on jagatud suuresti kohalike, Baltimaade ja Vene ekspedeerijate vahel, lisaks mõned rahvusvahelised ettevõtted. ACE Logistics pakub Valgevenes maantee-, õhu- ja meretransporti. Esimesetel aastatel on ettevõttel Valgevenes läinud väga hästi. Aastal 2015 kahanes käive ebasoodsa majanduskeskkonna tõttu küll 288 tuhande euroni, kuid peaks sel aastal taas kasvama. Ettevõttes töötab praegu neli inimest. Nad on jõudsalt arendanud teenuseid ja laiendanud kliendibaasi.

Maanteetranspordis on meie Valgevene ettevõttel püsiühendus Vilniuse terminaliga, kust saadetakse teele kõik Euroopast saabunud kaubad. Minskisse liiguvad liiniautod Vilniusest 2-3 korda nädalas. Lisaks pakume kohapeal tollivormistuse ja laialiveo teenuseid. Ka Tallinnast väljuvad väikesaadetised (kaaluga kuni 2500 kg) läbivad Valgevenesse jõudmiseks Vilniuse terminali. Tallinnast väljuvad autod Vilniusse igal tööpäeva õhtul. Tarneaeg Vilniusest Minskisse on 6—12 tundi, olenevalt piiril kuluvast ajast.

Saadetise sujuvaks liikumiseks piiril ja tolliterminalides on tarvis kaubale lisada järgmised dokumendid:

kaubaarve (6 koopiat);pakkeleht;serifikaadid (vajaduse korral);ekspordi deklaratsioon (vajaduse korral vormistab ACE)

Soovitame Valgevenes väikesaadetiste lahtitollimisel kasutada meie koostööpartneri Minski tolliterminali. Kliendi soovil saame saadetised toimetada ka teistesse tolliterminalidesse, kuid sel juhul rakendub lisatasu. Seetõttu palume kliendil alati enne kauba väljasaatmist saajaga üle täpsustada, millisesse tolliterminali kaupa saada soovitakse.

Juhul, kui olete leidnud endale sobivad partnerid, kliendid või soovite Valgevenes ettevõtlusega alustada, siis ootame teie transpordipäringuid e-postile [email protected].

Artikkel tugineb Minski Eesti Vabariigi Suursaatkonna majanduskeskkonna analüüsil.

Lisainfo: Martin Raud, ACE Logistics Estonia AS, [email protected], 55638495