Koolinoored tahavad praktika ettevõttes kohapeal käimata läbida

Aramet OÜ omanik ja insener Hendrik Ross.
Aramet OÜ omanik ja insener Hendrik Ross.

Käisin tootja juures ja ta tõi näite, kuidas tuleb praktikant ja küsib, kuidas saaks praktika nii ära teha, et kohapeal käima ei peaks, rääkis Aramet OÜ insener ja omanik Hendrik Ross eile masinatööstuse liidu korraldatud konverentsil.

Ross rääkis oma ettekandes „Insenerid ja masinaehitus – kuhu edasi?“, et mehaanikainseneri eriala ei ole noorte hulgas kuigi populaarne ning tööjõuturult insenere leida on keeruline. „Midagi on võib-olla turul olemas, aga kui otsid reaalselt mehaanikainseneri, kes saaks asjadega iseseisvalt hakkama, siis see on keerulisem. Olen ka ise mujalt üle ostnud,“ tunnistas Ross.

„Probleem on selles, et eriala ei ole populaarne. Peaksime seda üheskoos populariseerima, et näeksime ka telereklaamides üleskutset tulla mehaanikainseneriks õppima. Et see on perspektiivikas eriala. Vaja oleks rohkem reklaami ja kaasamist, rohkem raha ja mainekujundust,“ soovitas Ross. „Mainekujundus on märksõna, sest meid ei teata väga. Kui küsid gümnaasiumilõpetajalt, et mis on juura ja kes advokaat, siis ta kujutab ette, et tegu on pintsakuga tüübiga, kes teenib palju raha. Kui küsid, kes on mehaanikainsener, siis seda ei teata.“

Praktikakohtade tõsiseltvõetavus on kahtluse all. Ross lisas veel, et hariduses on suureks probleemiks ka praktika tõsiseltvõetavus. „Käisin ühe tootja juures ja ta tõi näite, et tuleb praktikant ja küsib, kuidas ma saaksin praktika nii ära teha, et ma kohapeal käima ei pea. Me peaksime tegema kõik, et selline asi ei oleks võimalik,“ rõhutas ta.

„Samamoodi on probleemiks praktikakohad, kuhu õpilased lähevad. Mõni läheb metallkonstruktsioone tootvasse firmasse ja näeb, kuidas keevitatakse kokku kahte plaati. Seevastu mõni teine peab vaatama, kuidas valida mootorit suurele mehhanismile. Praktikakohtade tase on väga erinev ja need peaksid varieeruma,“ märkis Ross.

Ross lisas, et õpilastele võiksid kehtida ka karmimad nõuded. „Võiks olla nõue, et üks õpilane ei käi vaid neid plaate kokku keevitamas, vaid peab minema ka mõnda suurde rahvusvahelisse ettevõttesse,“ soovitas ta.

Puudus koolitustest. „Ma saan üle päeva kirju, kus kutsutakse osalema küll kvaliteedikoolitusel, küll mõnel muul koolitusel. Puuduvad aga koolitused mehaanikainseneridele. Ma tunnen puudust sellistest koolitustest, kus räägitakse mootorite nüanssidest või peenest teooriast,“ sõnas Ross.

Eesti inseneridel on kõva potentsiaal. Ross rääkis veel, et Eesti inseneridel on kõva potentsiaal, sest siinsed palgad on Lääne-Euroopa palkadest madalamad. „Näiteks Saksamaal on inseneride palgad neli korda suuremad,“ rääkis Ross.

„Aga kuidas siis edasi? Minu sõnum oleks, et koostöö, koostöö ja koostöö. Me peaksime rohkem insenere ühe katuse alla koondama, et konkureerida Lääne-Euroopa suurtel hangetel,“ sõnas ta.

„Vajalik on koostöö mehaanikainseneride ja masinatööstusettevõtete vahel. Peaksime ära lõpetama allhanke kui sellise põhitegevusena. Meile võiksid tulla probleemi lahendus kuni tarneni välja. See annaks rohkem tööd,“ soovitas ta.

Eile toimus endise tööstusettevõtte Dvigateli peahoones Ülemiste linnakus konverents, millega masinaliit tähistas 80. aastapäeva. Konverentsil keskenduti sektori olulistele teemadele nagu statistika, haridus, teadus-arendustegevus, räägiti ka headest näidetest ja inseneridest.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud