15. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb Andres Vainola blogipostitus: 

1916. aasta juuni keskel alustati toonaste Kohtla ja Järve valdade alal põlevkivi proovikaevandamisi maavara energeetilise potentsiaali väljaselgitamiseks. Põlevkivi perspektiiv energiaallikana leidis kiirelt kinnitust ning viis tööstusliku kaevandamise alustamiseni. Paradoksaalselt saadavad põlevkivi tööstusliku kaevandamise 100. sünnipäeva täna kahetised tunded. Ühelt poolt tõstatab madal nafta hind küsimusi põlevkivitööstuse jätkusuutlikkusest. Teiselt poolt näib, et just 100 aastat teadmisi ja kogemusi on põlevkivitööstust sedavõrd arendanud, et visalt keeruline aeg üle elada.

Põlevkivi erilised omadused olid tegelikult teada juba rohkemgi kui 100 aastat tagasi. Üks levinumaid legende räägib näiteks, et põlevkivist ehitatud saunaahi võtnud kord tuld ja näidanud, et tegemist on "põleva kiviga". Kütteainena kasutas põlevkivi Kukruse parun Robert von Toll 1870. aastal oma mõisa viinaköögis. Kuid selgelt tööstuslikul eesmärgil said Eesti alal põlevkivi uuringud ja kaevandamine alguse just 1916. aastast. I maailmasõda oli katkestanud Inglise ja Saksa kivisöe sisseveo Peterburi, mistõttu asuti otsima alternatiive. Proovikaevandamine sai alguse Kukruselt ja kaevandatud põlevkivi saadeti Peterburi uuringuteks. Tulemused näitasid maavara perspektiivsust nii kütte- kui keemiatööstuse toorainena. Juba sama aasta sees tehti algust esimese, Pavandu karjääri, rajamisega. 

Kaevandamise algusaegadel käis töö kangi ja kiiluga. Nii toodeti näiteks Kukruse kaevanduses ööpäevas ca 20 tonni põlevkivi. Võrdluseks, tänapäeval, kui enamus töid on mehhaniseeritud, kaevandatakse Estonia kaevandusest ööpäevas keskmiselt 30 000 tonni põlevkivi. On olnud aegu, kui põlevkivi transporditi käsikärudega, puidust vagonettide ja hobuste abil. Täna liigub põlevkivi maa all mööda konveiereid ja maa peal rongidega. Näiteks Eesti Energial on konveiereid 50 km ulatuses. Logistikaettevõte, mis korraldab põlevkivi transporti, saadab elektrijaamade ja õlitööstuse suunas ööpäevas teele 300-400 vagunitäit põlevkivi. 

Sajandi jooksul on Eestis kokku olnud üle 20 kaevanduse ja karjääri. Põlevkivi on maa seest ammutatud 1,1 miljardit tonni ja teist umbes samapalju on veel aktiivse varuna arvel. Mõistmine, et põlevkivi ei jagu lõputult, on pannud kaevandajaid ja töötlejaid maavarasse suure vastutustundega suhtuma. Aastatepikkune töö põlevkiviga on õpetanud eestlasi seda energiaallikat peensusteni tundma. Kogemused kombineerituna inseneride leidlikkusega on viinud innovaatiliste lahendusteni, mis võimaldavad põlevkivi kasutata efektiivsemalt ja keskkonnasäästlikumalt kui kunagi varem. Kusjuures, eestlaste põlevkivialane kompetents on hinnatud üle maailma. 

Eesti Energia üks sihte on kaevandada minimaalsete põlevkivikadudega. Kavandatavas Narva allmaakaevanduses plaanime rakendada kombainkaevandamist, mille puhul jääb tervikutena ehk n-ö tugipostidena maa alla oluliselt vähem põlevkivi võrreldes hetkel valdava kamberkaevandamisega. Et muutlikel energiaturgudel konkurentsis püsida, peame olema paindlikud ning kasutama nutikaid ja keskkonnahoidlikke võimalusi. 

Kaevandamise efektiivsus on aastakümnetega tohutult kasvanud, kui näiteks 1990ndate keskpaigas oli meil 10 000 kaevurit, siis praegu ca 2000, kuid kaevandatud põlevkivi hulk on jäänud samasse suurusjärku. 

Sealsamas töötame ka lahenduste kallal, mis võimaldavad võtta samast kogusest põlevkivist välja aina rohkem väärtust. Kui aastased kaevandamismahud on ajaloos küündinud 31 miljoni tonnini, siis täna on riik kehtestanud 20 miljoni tonnise piirmäära, millest Eesti Energiale on eraldatud 15,01 miljonit tonni. Enefit tehnoloogia abil, kus on ühendatud õli, gaasi ja elektri tootmine, saab põlevkivist sama koguse kohta kätte kaks korda rohkem energiat kui põlevkivist üksnes elektrit tootes. Lisaseadmete abil on võimalik õlitootmisel eralduvast gaasist toota ka põlevkivibensiini, misläbi kasvab energiatootmise efektiivsus veelgi. On tähelepanuväärne, kuidas pika ajalooga põlevkivitööstus toetab Eestit ka taastuvenergia eesmärkide saavutamisel. Nimelt on võimalik nii Balti kui Auvere elektrijaamas kasutada energia tootmiseks põlevkivi kõrval biomassi. Auvere elektrijaamas saab põlevkivi asendada biomassiga kuni 50% ulatuses. Kokku suudaks Narva elektrijaamad toota aastas ligi 2,5 teravatt-tundi konkurentsivõimelist taastuvenergiat, mis on pea pool Eesti aastastest elektrienergia tarbimisest. Kui aastakümnete eest väljendas elektrijaamade korstnatest väljuv must suits põlevkivitööstuse õitsemist, siis täna on tööstuse toimimise eelduseks minimaalsed keskkonnamõjud. Just tänavusse aastasse langes Euroopa Liidu keskkonnanõuete 100%-line rakendumine Eesti jaoks. Eesti Energia tegi aastaid tööd viimaks energiatootmine karmistuvate keskkonnanõuetega vastavusse – viimase viie aastaga langesid nii elektrijaamade lämmastiku kui väävliheitmed kordades. 

Eesti Energia on enda ja kogu sektori eesseisvateks väljakutseteks valmis ka järgnevateks aastakümneteks. Oleme tehnoloogia uuendamisse palju panustanud ning meie tootmine on praegu puhtam ja efektiivsem kui kunagi varem. Tegutseme selle nimel, et meie kõigi ühist vara – põlevkivi – parimal võimalikul viisil väärindada. Kokkuvõttes toob see kasu mitte ainult kohalikule elanikkonnale ja ettevõttele, vaid kogu Eesti riigile, sest põlevkivitööstus annab riigi sisemajanduse koguproduktist tervelt 4-5% ja pakub tööd otse ja kaudselt üle 10 000 inimesele Ida-Virumaal. See on suur väärtus, mida peame hoolikalt hoidma ja edasi arendama. 

Allikas: Eesti Energia blogi

Autor: Andres Vainola, Eesti Energia Kaevanduste juhatuse esimees, Eesti Energia juhatuse liige