DNB: suurte kasvuprotsentide aeg on möödanik

Tootjad on olukorras, kus senised konkurentsieelised tuleb kriitilise pilguga üle vaadata, ütleb DNB Panga tööstussektori vanem Heldi Kell.
Tootjad on olukorras, kus senised konkurentsieelised tuleb kriitilise pilguga...

Kahekohaliste kasvuprotsentide korral on investeerimine alati lihtsam, ent vähemalt mõneks ajaks on see aeg Eesti majanduses möödas ning lihtsaid lahendusi ei ole, kirjutab DNB Panga tööstussektori vanem Heldi Kell.

Eesti tööstuspoliitika rohelist raamatut tutvustades rääkis ettevõtlusminister Liisa Oviir sellest, et kohaliku töötleva tööstuse lisandväärtus inimese kohta on peatunud. Ministri sõnul ootavad ees ettevõtete koostööd, tööjõu vähenemist, eksporti, tootearendust ja tootmise arendamist puudutavad väljakutsed.
Edasiviivateks muutusteks tuleb aga valmistuda. Paraku paistab, et praegu ei ole veel tööstusettevõtetes erilist elavnemist toimunud.

Ettevõtjad keerulises olukorras. Eelmine aasta oli Eesti majandusele keeruline. Mitmed olulised majandusnäitajad kasvasid oodatust vähem või tegid sootuks sammu tagasi. Nii on näiteks kaubaekspordi mahud langenud juba viimasel kolmel järjestikusel aastal ja paraku üha kiirenevas tempos.

Ettevõtjad on sattunud keerulisse olukorda, kus siseriiklikult hinnad ei tõuse, kuid tööjõukulusid tuleb konkurentsis püsimiseks samal ajal tõsta. Piiratud majandusareng ja tagasihoidlik välisnõudlus on pikka aega avaldanud mõju ka ettevõtete investeeringutele. Kõigele lisaks on tööstustoodangu mahud samuti langema hakanud.

Esimesi märke sellest, et tööjõumahukat piiratud lisand­väärtusega tootmist hakatakse Eestist ära kolima, oleme eelmise kvartali jooksul juba näinud. Nüüd küsitakse palju, kuidas kirjeldatud pessimistlikuks kujunenud olukorras edasi minna ning sulgemis- ja koondamislainele enne selle kasvamist punkt panna?

Kahekohalisi kasvuprotsente enam ei näe. Selge on see, et alati on lihtsam investeerida siis, kui kogu majandus kasvab kahekohaliste protsendipunktide võrra aastas. Paraku on need ajad vähemalt mõneks ajaks Eesti majanduses möödas ning käes on terade sõkaldest eraldamise aeg. Veelgi olulisem, üles leitud terad tuleb ka uuesti idanema saada. Nagu arvata võib, siis lihtsaid lahendusi selleks pole. Küll aga saavad ettevõtted üht-teist siiski ära teha, et keerulised ajad üle elada ja oskuslikult tuleviku tarvis seeme mulda külvata.

Kuivõrd investeerimiseks vajaminevat kapitali napib, on tööstusettevõtete seisukohalt senisest veelgi olulisem uuesti üle vaadata ja mõista, kuhu üldse saab ja tasub investeerida. Tavapärasest tootmisvõimsuse suurendamisest läbi seadmetesse ja tootmishoonetesse investeerimise on küll kasu mahtude kasvatamisel ja kulude vähendamisel, kuid võib juhtuda, et king pigistab mõnel juhul hoopis näiteks toodangu edukas müügis.

Panga praktikas on tulnud ette näiteks mitmeid juhuseid, kus ettevõtte seadmepark on küll kaasajastatud, kuid erinevate tootmisprotsesside ühendamiseks on puudu transpordilüli või tootmisprotsesse planeerida aitav programm. Selleks, et see ära tabada, ei piisa alati oma tarkusest – teinekord aitab eksperdist kõrvaltvaataja pilk hoopis kiiremini uue tõuke kasvuks anda.

Metallitööstus liigub edukalt ülespoole. Fakt on see, et tootmisettevõtjad on olukorras, kus senised konkurentsieelised tuleb kriitilise pilguga üle vaadata ning leida võimalusi, kuidas tootmist edasi arendada.

Hoolimata eelnevalt kirjeldatud majandustaustast on ettevõtete finantseerimisvõimalused praegu veel siiski tunduvalt mitmekesisemad kui kunagi varem. Kes on uute lahenduste otsimisele orienteeritud, see need ka varem või hiljem üles leiab.

Nii on näiteks liisinguturu maht käibe osas juba võrreldav kogu eluasemelaenude äriga ning liisingusektori areng muud pilti kõrvale jättes mõjunud ettevõtetele värskendava õhuna.
Eriti positiivne näide on siin metallitööstuse sektor, mis rahvusvahelises tootmisahelas vaikselt ja kindlalt ülespoole rühib ning üha rohkem lisandväärtust kohapeale jätab. Eriti meeldiv on seejuures tõsiasi, et tegemist pole üksikute suurettevõtetega, vaid Eesti mõistes keskmise suurusega tegijatega, kes omavahel vaikselt ka suuremaid tellimusi jagama on hakanud.

Vanu masinaid vahetatakse välja. Tooksin lõpetuseks välja veel ühe eduloo, mis on seotud parimate aegade tasemele jõudnud tõstetehnika valdkonnaga Eestis.

Finantseerimislahenduste otsimisel ja strateegiate ümberhindamisel on sektori juhtivad ettevõtted langetanud erinevatele võimalustele tähelepanu pöörates väga tarku otsuseid. Selle tulemusel on praegu väljavahetamisel vanad masinad, mille kasutusaega on siiani erinevatel põhjustel pikendatud. Järjest on juurde tekkinud või laiendatud olemasolevaid laokomplekse ning logistikakeskuseid. Keerulises keskkonnas on võetud mõõdukaid riske, mis lühikese ajaga on end õigustanud.

Tööstussektori üksikud edulood kinnitavad, et peeglisse vaatamine ja uute võimaluste julgem kasutamine päästavad teerulli alla jäämisest. Lõpuks ei oska meist keegi prognoosida, milline võib olla järgmine valus hoop majanduskeskkonnale ning kuidas see ettevõtjat tabab. Loodusseadustele kohaselt jäävad siis ellu vaid tugevamad, uuendusmeelsemad ning julgemad.

Osale arutelus

  • Heldi Kell, DNB Panga tööstussektori vanem

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017

Trendsetter Europe is looking for an ENGINEERING MANAGER

Tammiste Personalibüroo OÜ

28. november 2017

Kalev otsib TEHNIKAJUHTI

Kalev AS

23. november 2017

Teabevara