6. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vist värskeim näide on möödunud aasta suvel koos kohaliku elektroonikatooteid valmistava pereettevõttega Qmesl Technology asutatud ühisettevõte Qmesl Europe. Firma toodab tööstuse, büroode ja kodude tarbeks LED-valgusteid ja -pirne. Osanikke on ka mujalt Hiinast. Aga need on väiksemad.

Värsked kogemused võimaldavad heita pilgu praegusesse Hiinasse. Kes teab, kellel neid kogemusi võib veel vaja minna.

“Meie ettevõte asub kaheksa miljoni elanikuga tööstuslinnas Hefeis. Hiinlaste jaoks on see suhteliselt väike linn. Välisinvestoritel on Hiinas ettevõtteid kõige lihtsam asutada vabakaubandustsoonides. Suurim nendest on Shanghai vabakaubandustsoon, kus paikneme ka meie,” ütleb Qmesl Europe’i müügidirektor Andres Meesak.

Meelitab ka Hongkong kui erimajandustsoon. Hongkong on ametlikult Hiina Rahvavabariigi osa, aga seal on paraku raskem asja ajada. Isegi mujal elavad hiinlased peavad sinna pääsemiseks muretsema viisa. “Kui näiteks keegi meie ettevõttest soovib Hongkongi mingile messile sõita, peab tal olema viisa. Shanghai vabakaubandustsoonist kasvatatakse konkurenti Hongkongile,” lisab Meesak.

Teised kombed. Mida peab eestlane Hiinasse ettevõtet asutama minnes silmas pidama? “Kõigepealt seda, et hiinlane erineb iseloomult ja tavadelt eestlasest,” ütleb Andres Meesak.

“Lootsime, et saame tootmise kiiremini käima, aga esimesed kolm kuud rääkisime pidevalt üksteisest mööda. Hiinlased noogutasid agaralt, et saime aru, aga pärast selgus, et ei saanud või said küll, aga talitasid ikka sedasi edasi, kuidas nemad olid harjunud. Võttis aega, kuni nad adusid, et eestlaste euroopalikud nõudmised on tõepoolest täitmiseks. Tootmise mõttes läksid esimesed kuud kaduma.”

“Paarile alltöövõtjale oli üksjagu ebameeldivaks üllatuseks, et kontrollisime hoolikalt enne teele saatmist üle juba esimese valminud toodangu. Nende esitatud näidisekesemplarid olid head, aga esimesest partiist leidsime ligi pooltel toodetel olulisi kvaliteedierinevusi. Miks nii läks, neil muidugi vabandusi jätkus, aga meie neid ei arvestanud. Praakisime kogu nende töö välja. Jätkame sama joont, kui õppust ei võeta,” sõnab ta.

Omalt poolt oldi Meesaku sõnul alguses ehk liiga optimistlikud, et piisab e-kirjadest ja muu side pidamisest, et neile oma nõudmisi selgitada, aga ei piisanud. “Tuli ja tuleb korduvalt kohale sõita,” sõnab ta.

Päris raisku nood kolm kuud ometi ei läinud. Õpiti üksteist tundma. “Seda küll. Pealegi uuendas Hiina pool esimesel koostööaastal tunduvalt oma masinaparki, et sellega oleks võimalik toota Euroopa nõuetele vastavat kaupa. Ka on tootmispind hiinlaste oma, nii et me ei ole pidanud midagi projekteerima ega ehitama.”

Partner tõstab prestiiži. Hiina ühiskond on ülimalt hierahiline. Ettevõttel on tavaliselt üks tippjuht, reeglina selle omanik, kellel on trobikond alluvaid.

“Hüüame oma bossi omavahel “Mister Jee”. Hiina nimed on ju nii keerulised. Tootmise keskastmega, eeskätt turunduse korraldamisega ollakse seal kõige rohkem hädas. Suur pilt tootmisest on reeglina ees vaid tippjuhil, teistel mitte. Oma kitsa lõiguga saavad keskastme juhid enamasti korralikult hakkama. Oskavad isegi masinaid parandada, aga kaugemale nende pilk ei ulatu. Nad peavad pingutama, et sellisest olukorrast jagu saada,” ütleb Meesak.

Ta lisab, et hiinlased suhtuvad eestlastest ettevõtjatesse hästi, sest näevad eestlastes olulisi abilisi ja potentsiaalseid kliente. “Tihti tuleb bossiga õhtustamas käia. Laua taga on tavaliselt ka tema kohalikke äripartnereid, kelle ees ta saab uhkeldada, et vaat kus meie – suhtleme valgete inimestega, teeme nendega koostööd. Eestlasest partner tõstab hiinlasest töösturi prestiiži,” märgib Meesak.

Teine Hiina probleem on tööliste maalt linna meelitamine. Hefeiski on valmis mitu Lasnamäed. Majad on esialgu tühjad, ootavad elanikke, kes kohalikes ettevõtetes tööd saavad. Käivitus keskvõimu vastavasisuline programm.

Eestlaste üks roll Qmesl Europe’is on aidata hiinlasi Euroopa turul. Selle suur vallutamine on Hiina tähtis siht. Ei tunta Euroopa tooteohutusnõudeid, tolli ja muud. Nendest ollakse midagi kuuldud, aga ei ole aru saadud.” Õpetame hiinlasi, kuidas ennast Euroopas edukalt üleval pidada. Näiteks Lähis-Idas – Egiptuses ja mujal läheb hiinlastel küllaltki hästi, aga see on teistsugune turg,” märgib ta.

Teine eestlaste töö Qmesl Europe’is on tootearendus. “Koostame olemasolevatest ja loodavatest komponentidest tooteid, mis sobivad Euroopa turule, näiteks tööstusvalgusteid.”

Millega arvestada Hiinas tootes?

Arusaamad erinevad. Hiinlane erineb iseloomult ja tavadelt eestlasest ning on oht teineteisest mööda rääkida. Euroopalikest nõudmistest arusaamine võib aega võtta.

Kvaliteet kõigub. Näidis­eksemplarid võivad olla head, kuid hiljem võib partiides toodetel olla olulisi kvaliteedierinevusi.

Tuleb korduvalt kohapeal käia. Ei tasu arvata, et piisab e-kirjadest jm taolisest sidepidamisest, et oma nõudeid selgitada.

Eestlastesse suhtutakse hästi. Eestlastes nähakse olulisi abilisi ja potentsiaalseid kliente. Eestlasest partner tõstab hiinlasest töösturi prestiiži.

Hiljuti käis Hiinas pikaajalises komandeeringus Qmesl Europe’i teine eestlane – tootearendusjuht Karl Ipsberg. Juba kolmandat korda viimase aasta jooksul. Kaks eestlast Qmesl Europe’is esialgu ongi, aga asi liigub. Ka Andres Meesak käib tihti Hiinas. Seda vahet sõeluda on küll üksjagu tüütu, aga seal pidevalt elada oleks veel kallim.

Meritsi meile. Aprillikuus jõudis meritsi Tallinna esimene konteineritäis Qmesl Europe toodangut. See müüakse maha Eestis.

Konteiner sisaldas sadu valgusteid ja tuhandeid pirne. Niisuguseid merekonteinereid hakkab Hiinast tulema neli-viis aastas. Aastatoodangu väärtuseks kavandati miljon eurot. Raudteed pidi vedamine ei ole jutukski tulnud. Hefei pole merest kaugel ja Tallinn seisab ju otse mere kaldal.

Mille poolest erineb Qmesl Europe toodang analoogidest? “Ma ei ütleks, et me teistest toodangu poolest kõvasti erineme. Toodang on laias laastus tavaline ja seesugust juba müüakse. Läbi lüüa tahame teistsuguse ärimudeliga,” jätkab Meesak.

Ja see ei ole klassikaline “kas teisel nahk üle kõrvade­või endale mööda pükse”. “Kus sellega! Toda mudelit kasutati reeglina viimati üheksakümnendatel aastatel. Relikte leidub, aga nendega mäele ei jõua. Siis oli kahekümnes, nüüd on kahekümne esimene sajand,” räägib Meesak.

Uudne äriumudel. Qmesl Europe’i mõtetes mõlgub mõnigi, ka suur plaan. Aga nendest ei taheta praegu, enne õiget aega rääkida. See on ometi juba praegu selge, et kui iga paari kuu järel hakkab Hiinast tulema konteineritäis kaupa, siis jääb Eesti turust väheks.

“Me ei sea eesmärgiks kaup igal juhul maha müüa. Ostja soovitu pakkida, arve välja kirjutada ja asi unustada. Pakume energiasäästu. See on meie kava,” avab Meesak. 

Meesak on ühtlasi Eesti Päikeseenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees ja ametid haakuvad. “Haakuvadki. Nii Qmesl Europe’i kui ka Assotsiatsiooni ülesanne on energia säästmine, ressursside efektiivne kasutamine. Ma ei ole läinud oma vaost välja. Kõike, mida teen, teen säästu nimel,” räägib Meesak.

Kui keegi küsib, kas Qmesl Europe on Eesti või Hiina ettevõte, siis see küsimus on vananenud. Mõlema. Globaliseerumine tegelikkuses. Välisriikide töösturid asutavad omakorda Eestis oma ettevõtteid ja ühisettevõtteid, tellivad siit alltöövõttu. See on sama rida.

Tõsi – Qmesl Europe’i eksporttoodang läheb Hiina, mitte Eesti ekspordi arvele. Nii võiks seda ettevõtet pahatahtlikult pidada Eesti väliskaubandusbilansi rikkujaks. Aga kes on süüdi, et seal ettevõtjatele pakutavad majandamistingimused on paremad kui siin? Mitte Hiina.

Autor: Tõnu Talvar, kaasautor