3. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selle lahendamiseks on välja pakutud kümnest meetmest koosnev pakett, millest suurimat kõneainet on tekitanud hinnapoliitika.

Ainuüksi südame- ja veresoonkonna haigustega seonduv eriarstiabi läheb igal aastal maksma üle 100 miljoni euro. Toitumisega seotud riskid – üleliigsed soolad, suhkrud jne – põhjustavad Eestis 39% haiguskoormusest ehk haigestumise ja enneaegsete surmade tõttu kaotatud eluaastatest. Väheneva rahvastiku kontekstis vajab see kiiret ja otsustavat tegutsemist.

Öeldakse, et inimene on see, mida ta sööb. Aga kui üle poole Eesti inimestest on ülekaalus või rasvunud ja 2025. aastaks prognoosib WHO meie ülekaalulisuse määraks juba 62%, siis mida me õigupoolest sööme ja kes oleme? Sealjuures toitumisvalikute ja elustiiliga seotud ning miljonitesse eurodesse ulatuvad ravikulud maksavad solidaarselt kinni kõik, kelle eest on makstud sotsiaalmaksu.

Valiku teeb inimene ise. TNS Emori andmetel on ligi 90% tarbijaist, kes pidas 2014. aastal toidu tervislikkust tähtsaks, täiesti või pigem nõus väitega, et Eestist pärit toit on tervislik. Võrreldes meie toidupoodides näiteks kohalikke ja välismaiseid piimatooteid, näeme, et importtoodete suhkrusisaldus võib olla keskmiselt hoopis väiksem. Lihtne näide on paksud mustikajogurtid: 100 grammis kohalikku päritolu jogurtis on 14 ja isegi 14,6 grammi suhkruid, importjogurtis 12 grammi. Süües ära ühe 200 grammise jogurti, oleme söönud 7-8 teelusikatäit suhkruid.

Ükski toit pole iseenesest tervislik ega ebatervislik sõltumata tema koostisest, saame rääkida pigem tervislikust ja tasakaalustatud toitumisest. Oma tarbimisotsused teeb inimene sõltuvalt rahakotist, maitse-eelistustest ja teadlikkusest. Valiku annab ette kaubandus ja toiduainetööstus, kelle käes on ka väga mõjusad vahendid, mis kujundavad inimeste toitumisharjumusi ja mõjutavad tervist – toidu koostisest ja kvaliteedist turunduseni.

Rasvumine on kasvanud. Eesti rahvastikuprognoos näitab vähenevat ja vananevat rahvastikku, milles tööealine elanikkond – vanuserühm 18–63 – väheneb prognooside järgi aastaks 2060 pea kolmandiku võrra.

Nii riigi kui tööstuse huvides on, et Eesti inimesed elaksid võimalikult kaua tervetena. Samas näeme, et esmahaigestumus diagnoositud rasvumise ja muude liigtoitumise vormidesse on kasvanud kõigis vanuserühmades. Tervena elatud aastad eeldavad, et ülekaalu ja rasvumise ning nendega seotud terviseprobleemide ennetamiseks luuakse ühisrinne, kus igaüks võtab vastutuse.

Et liigse kehakaaluga inimesi oleks vähem, on välja pakutud 10 meedet:

1) Vähendada tööstuslike transrasvhapete, soola ja suhkru sisaldust toidus.2) Esitada märgistusel teave tarbijale hästi loetavalt ja arusaadavalt.3) Soodustada tervislikke toitumisvalikuid ja liikumisvõimalusi.4) Edendada vastutustundlikku toiduturundust ning vähendada kõrge rasva-, soola- ja suhkrusisaldusega toidu turundamist.5) Tõsta toitumise ja liikumise alast teadlikkust.6) Tõsta toitumis- ja liikumisnõustamise kvaliteeti ning kättesaadavust.7) Edendada rinnapiimaga toitmist.8) Kujundada laste toitumis- ja liikumisharjumusi lasteaias, koolis  ja kodus.9) Edendada tasakaalustatud toitumist ja liikumist töökohal ning eakate seas.10) Analüüsida ja kaaluda hinnapoliitilisi meetmeid tervisliketoiduvalikute soodustamiseks.

Kõiki abinõusid tuleb kaaluda. Sotsiaalministeeriumis on 2014. aasta kevadest koostamisel toitumise ja liikumise roheline raamat, mis on oma olemuselt erinevaid võimalikke abinõusid koondav poliitikadokument. Eesmärgiks on võetud pidurdada üleliigse kehakaalu kasvu ning saada 2025. aastaks vähemalt veerand 11–15aastastest lastest 60 või enam minutit päevas füüsiliselt aktiivselt liikuma. 2014. aastal oli see protsent 16,4%.

Ükski poliitikavalik eraldiseisvana ei lahenda Eesti rahva ülekaalu, ei pane meid tervislikult toituma või piisavalt liikuma. Seepärast on rohelise raamatu tööversioonis välja pakutud kümneid erinevaid abinõusid, mille üle on vaieldud, jõutud kompromissideni ja mõnes kohas jäädud ka eriarvamusele. Midagi ei heideta kõrvale enne, kui seda pole põhjalikult läbi analüüsitud.

Kõik abinõud väärivad vähemalt kaalumist. Liigse kehakaaluga elanike osakaalu vähendamiseks välja pakutud meetmete pakett koosneb kümnest suuremast teemast, milles välja pakutud abinõud tuginevad eelkõige WHO, OECD ja Euroopa Komisjoni soovitustele.

Enim kõneainet ja küsimusi on seni tekitanud 10. punkt – hinnapoliitika. Rohelise raamatu tööversioonis oleme rääkinud valitud toidugruppidele lisatud suhkru maksustamise kaalumisest ning seda pärast erinevate mudelite Eestis rakendatavuse ja kasutegurite mõjuanalüüsi. Samuti on tööversioonis kirjas puu- ja köögivilja tarbimise harjumuse ja kättesaadavaks muutmise meetmete analüüsimine.

Küsimus on analüüsimises, kas üldse ja kuidas hinnapoliitika meetmed Eesti kontekstis mõjuksid. Nende rakendamisest olulisemgi on avalik debatt, sest Eesti inimesed toituvad valesti ja liiguvad vähe. Sellistest harjumustest tingitud tervisemured maksame kinni solidaarselt ja vananeva rahvastikuga ühiskonnas ei jaksa me peagi neid kulusid kanda.

Seega, kõik meetmed, mille abil mõjutada tarbimis- ja ostueelistusi, väärivad vähemalt kaalumist. On ka tööstuse huvi, et Eesti inimene elaks kauem tervelt ja aktiivselt.

Autor: Katrin Karolin, Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja