Autor: Harro Puusild • 24. mai 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

3D-printer on tulevikus sama tavaline nagu nutitelefon täna

Shaperize OÜ tegejuht Tarmo Saluste.
Foto: Shaperize OÜ
3D-tehnoloogia tulevik sõltub sellest, kui palju me 3D-printereid täna ostame või nende printimisteenust kasutame. Näiteks nutitelefonide areng poleks ilma tarbijate ja populariseerimiseta nii kaugele jõudnud, ütleb 3D-printimise konverentsil esinev Shaperize OÜ tegejuht Tarmo Saluste.

Tarmo Saluste esineb 27. mail 2016 toimuval 3D-printimise konverentsil „3D-printimine kui ärikasvataja Eesti majanduses - pigem tänapäev kui tulevik“.

Konverents koondab olemasolevad teadmised ja kogemused nii Eestist kui maailmast ning jagab neid kuulajatega. Konverentsil räägime uutest tehnoloogiatest ja nende võimalustest ning anname mõtteid, kuidas edendada innovatsiooni ja tõsta oma ettevõtte konkurentsivõimet. Toome läbi erinevate Eesti ettevõtjate kogemuslugude välja eeliseid, mida 3D-printimine suudab pakkuda - kiirem tootearendus ning reageerimine turu muutuvatele vajadustele, madal vea tegemise hind, jne. Kuidas 3D-printimist saab kasutada väga erinevates valdkondades ja nii väikeettevõtja kui suurtööstur. Hea võimalus kohtuda ja vahetada kogemusi ning mõtteid oma ala praktikutega.

Programm ja lisainfo SIIN.                         

Juba ligi 50 osalejat, nimekiri SIIN.

Koolides õpetatakse lapsi juba praegu 3D-modelleerima ja 3D-printima. Seoses sellega saab 3D-printimisest uute generatsioonide jaoks väga igapäevane tegevus. Millised tänased reaalsed tegevused tulevikku mõjutavad ja milline areng ootab 3D-tehnoloogiat?

Paljud võimalikud tuleviku seadmeid on juba tänaseks idee tasandil esitletud. Seadmed, mis 3D-prindivad näiteks maju, inimorganeid ja detaile erinevatest materjalidest nagu klaas, metall, savi, plast, puit, toit jne. Tulevikku mõjutav tegevus on täna see, kuidas me seda kõike vastu võtame ja kui palju ise näiteks 3D-printereid ostes või 3D-printimise teenust kasutades selle tehnoloogia arengut toetame.

Paralleelse võrdlusena tooksin nutitelefonid, mille areng poleks kindlasti nii kaugele jõudnud, kui seda poleks populariseeritud ja nendel poleks olnud nii palju tarbijaid üle maailma. Tulevikus on kindlasti palju arenenumad 3D-printerid, mis on rohkem automatiseeritud ja töökindlamad. Ka nende hind läheb tänu masstootmisele tunduvalt odavamaks. 3D-printeri kasutamine läheb ka kindlasti lihtsamaks ja kättesaadavamaks tavakasutajale.

Eesti hariduses on üks probleemiks see, et noored ei tunne huvi inseneriõppe vastu. Kas ja kuidas 3D-modelleerimine ja –printimine koolides suurendab huvi inseneriõppe vastu?

Mul kahjuks puudub teadmine, mille vastu täpselt on noortel huvi ja mis seisus on inseneriõppe vastu huvi. Ma usun ja olen ka märganud seda, et lastel tekib huvi 3D-printimise ja 3D-modelleerimise vastu isegi teadmata, et need oskused võiksid olla seotud inseneeriaga. Üks laps näiteks mõtles välja ja 3D-modelleeris n-ö reaalse toote, aga ta ei kutsu end selle pärast inseneriks. Tänu lihtsustatud tarkvarale ja palju kättesaadavamatele tööriistadele nagu 3D-printer, laserlõikur ja CNC-pink, mis on juba olemas ka paljudes koolides, muutub insenerioskus pigem kõrvalerialaks, mis antakse kaasa juba keskkoolist.

Mis saab inseneridest tulevikus? Nagu kunagi olid telefonioperaatorid, kes ühendasid kõnesid käsitsi ja kelle töö muutus automatiseerimise tõttu hiljem olematuks, võib ka inseneriamet kunagi olematuks muutuda. Seda siis, kui palju tootmist ja disainimist tehakse seadmete ja tarkvara abil automaatseks ning inseneriõpe on elementaarne aine keskkoolis, mida hõlpsalt läbitakse ja mida oskab iga tulevane töötaja.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077