3D-printer on tulevikus sama tavaline nagu nutitelefon täna

Shaperize OÜ tegejuht Tarmo Saluste.
Shaperize OÜ tegejuht Tarmo Saluste.

3D-tehnoloogia tulevik sõltub sellest, kui palju me 3D-printereid täna ostame või nende printimisteenust kasutame. Näiteks nutitelefonide areng poleks ilma tarbijate ja populariseerimiseta nii kaugele jõudnud, ütleb 3D-printimise konverentsil esinev Shaperize OÜ tegejuht Tarmo Saluste.

Koolides õpetatakse lapsi juba praegu 3D-modelleerima ja 3D-printima. Seoses sellega saab 3D-printimisest uute generatsioonide jaoks väga igapäevane tegevus. Millised tänased reaalsed tegevused tulevikku mõjutavad ja milline areng ootab 3D-tehnoloogiat?

Paljud võimalikud tuleviku seadmeid on juba tänaseks idee tasandil esitletud. Seadmed, mis 3D-prindivad näiteks maju, inimorganeid ja detaile erinevatest materjalidest nagu klaas, metall, savi, plast, puit, toit jne. Tulevikku mõjutav tegevus on täna see, kuidas me seda kõike vastu võtame ja kui palju ise näiteks 3D-printereid ostes või 3D-printimise teenust kasutades selle tehnoloogia arengut toetame.

Paralleelse võrdlusena tooksin nutitelefonid, mille areng poleks kindlasti nii kaugele jõudnud, kui seda poleks populariseeritud ja nendel poleks olnud nii palju tarbijaid üle maailma. Tulevikus on kindlasti palju arenenumad 3D-printerid, mis on rohkem automatiseeritud ja töökindlamad. Ka nende hind läheb tänu masstootmisele tunduvalt odavamaks. 3D-printeri kasutamine läheb ka kindlasti lihtsamaks ja kättesaadavamaks tavakasutajale.

Eesti hariduses on üks probleemiks see, et noored ei tunne huvi inseneriõppe vastu. Kas ja kuidas 3D-modelleerimine ja –printimine koolides suurendab huvi inseneriõppe vastu?

Mul kahjuks puudub teadmine, mille vastu täpselt on noortel huvi ja mis seisus on inseneriõppe vastu huvi. Ma usun ja olen ka märganud seda, et lastel tekib huvi 3D-printimise ja 3D-modelleerimise vastu isegi teadmata, et need oskused võiksid olla seotud inseneeriaga. Üks laps näiteks mõtles välja ja 3D-modelleeris n-ö reaalse toote, aga ta ei kutsu end selle pärast inseneriks. Tänu lihtsustatud tarkvarale ja palju kättesaadavamatele tööriistadele nagu 3D-printer, laserlõikur ja CNC-pink, mis on juba olemas ka paljudes koolides, muutub insenerioskus pigem kõrvalerialaks, mis antakse kaasa juba keskkoolist.

Mis saab inseneridest tulevikus? Nagu kunagi olid telefonioperaatorid, kes ühendasid kõnesid käsitsi ja kelle töö muutus automatiseerimise tõttu hiljem olematuks, võib ka inseneriamet kunagi olematuks muutuda. Seda siis, kui palju tootmist ja disainimist tehakse seadmete ja tarkvara abil automaatseks ning inseneriõpe on elementaarne aine keskkoolis, mida hõlpsalt läbitakse ja mida oskab iga tulevane töötaja.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Tallinn Shipyard otsib LAEVAREMONDITEHASE TEGEVJUHTI

Tallinn Shipyard OÜ

26. november 2017

Teabevara