Estonian Cell kasvatas ekspordikäivet 13%

Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe.
Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe.

ASi Estonian Cell müügikäive kasvas 2015. aastal 13% ehk 8,8 miljoni euro võrra, ettevõtte müügi- ja tootmismahud jõudsid rekordilisele tasemele. Aruandeaasta puhaskasum oli 2,8 miljonit eurot.

2015. aastal oli Estonian Cell müügitulu 77,9 miljonit eurot ja toodetud puitmass eksporditi jätkuvalt 100%-liselt erinevatesse Euroopa ja Aasia riikidesse. Ettevõte otsib aktiivselt uusi sihtturge, millise tulemuslikkust kinnitasid 2015. aastal alustatud tarned Lõuna-Aafrika Vabariiki. Ekspordi sihtriikide edetabeli eesotsa tõusis taas Saksamaa 22%-ga, järgnesid India, Prantsusmaa, Itaalia ja Lõuna-Korea. 

Ettevõte müüb puitmassi enam kui 30 riigi paberitööstustele. 2015. aastal püstitati järjekordsed müügi- ja tootmismahtude rekordid. Paberitööstuste poolt kõrgelt hinnatud haava puitmassi tootmismaht kasvas mullu 2% võrra ehk 169 tuhande tonnini.

„Tootmismahtude kasv saavutati üle-eelmisel aastal käivitatud uue pakkepressi investeeringu tulemusel, mida toetas üldine tootmisliini töökindluse optimeerimine,“ selgitas juhatuse liige Siiri Lahe pressiteates.

Müügimahtude tõus oli veelgi märkimisväärsem. Võrreldes 2014. aastaga turustati puitmassi 6% võrra rohkem ehk müügimaht kasvas 173 000 tonnini.

Ka majandustulemuse paranemise seisukohast oli 2015. aasta ettevõtte jaoks tähendusrikas. „Varasemate aastate investeeringud täitsid oma eesmärgi ning kombinatsioonis müügimahtude ja – hindade kasvuga jõudis ettevõte 2015. aastal kasumisse,“ kommenteeris Lahe.

Kasum pole jätkusuutlik. Ettevõtte finantsjuhi sõnul ei saa saavutatud kasumit siiski pidada jätkusuutlikuks, kuna selle saavutamisel mängis suurt rolli erakordselt kõrge maailmaturu hind ja soodne valuutakurss. “Tänase hinnatasemega oleks tulemuseks olnud ümmargune 0, “ nentis Lahe.

Aruandeaasta puhaskasum oli 2,8 miljonit eurot, mis aitas vähendada ettevõtte tegutsemisperioodil kuhjunud kahjumit 19 miljoni euroni. Oluline muudatus toimus 2015. aasta lõpu seisuga ka laenuandjate ridades. Koostöös Swedbanki ja SEBga refinantseeriti täies mahus tehase rajamise eelse laenu jääk – 26,4 miljoni eurone laenu põhiosa ja 10 miljoni euro suurune käibekapitali laen.

Lisaks on ettevõttel võimalus suurendada laenukapitali 10 miljoni euro võrra, kui ettevõtte nõukogu peaks heakskiidu andma juhatuse poolt ette valmistatud kasvuinvesteeringute paketile.

Majandustulemuse paranemine annab ettevõttele ka võimaluse järk-järgult tagastada kriisiaastatel ainuomaniku poolt tehtud rahasüst. Heinzel Holding GmbH kandis ettevõttesse strateegiliste investeeringute programmi finantseerimiseks 2012-2013. aastal kokku 17 miljonit eurot. Efektiivsusinvesteeringud olid möödapääsmatud, et taastada ulatuslikus ja järjest kuhjuva kahjumis oleva ettevõtte elujõulisus. Pankade nõudel vormistati investeeringute finantseerimiseks antud omaniku laen aktsikapitali laiendusena. Paranenud majandustulemus võimaldab omaniku laenu tagastada viies võrdses osas aastatel 2016-2020.

Tehase kuluefektiivsus on paranenud. Kuluefektiivsus on parenenud ennekõike tänu 11 miljoni eurosele investeeringule biogaasi kompleksi. Investeeringu tulemusel tootis ettevõte 2015. aastal üle 5 miljoni m3 biogaasi. Praegu asendatakse juba enam kui kolmandik varasemast maagaasi sisseostust enda toodetava biogaasiga. Lisaks majanduslikule efektile väärib äramärkimist seonduv süsiniku jalajälje vähenemine samuti enam kui 30% võrra.

Kahe viimase aasta tootmismahtude tõusu on toetanud 2013. aastal tehtud 5 miljoni eurone investeering uude pakkepressi, mis kokku on aidanud tootmismahtu kasvatada enam kui 10% võrra. Jätkusuutliku kasumini on Lahe sõnul siiski veel pikk tee minna.

„Nagu 2016. aasta on näidanud ei tohi lootma jääda ettevõtte kontrolli alt väljas olevale turuhindade arengule. Jätkame tööd sisemiste protsesside efektiivsusega. Paralleelselt taotleme valitsuse kontrolli all olevate energiamaksude kooskõlla viimist Euroopas energiaintensiivsele tööstusele kehtivate põhimõtetega. Ilma nende sammudeta ei ole tehase puitmassi omahind eksporditurgudel konkurentsivõimeline,“ selgitas Lahe.

Kundas asuv Estonian Celli haavapuitmassitehas alustas tootmist 2006. aastal. Tegu on viimase aastakümne ühe suurima Eestisse tehtud välisinvesteeringuga rajamismaksumuses ca 153 miljonit eurot. Lisades vahepealsete ja viimaste aastate investeeringud on tehasesse investeeritud kokku 176 miljonit eurot. Ettevõttes töötab 85 inimest, kuid väärtusahelas antakse tööd viiesajale inimesele. Estonian Celli ainuomanik on Austria juhtiv paberitööstusettevõte Heinzel Holding GmbH.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara