Autor: Harro Puusild • 26. aprill 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ka 3D-prinditud toode vajab patendiga kaitsmist

Mart Enn Koppel KOPPEL patendibüroo OÜst.
Foto: Veiko Tõkman
Konkurents on tihe ja ka 3D-prinditud toodet või eset tuleks kopeerimise eest kaitsta, tuletab meelde Euroopa ja Eesti patendi-, kaubamärgi- ja disainivolinik ja advokaat Mart Enn Koppel KOPPEL patendibüroo OÜst.

Mart Enn Koppel esineb 27. mail 2016 toimuval 3D-printimise konverentsil „3D-printimine kui ärikasvataja Eesti majanduses - pigem tänapäev kui tulevik“.

3D-printimise konverents koondab olemasolevad teadmised ja kogemused ning jagab neid kuulajatega. Konverentsil räägime uutest tehnoloogiatest ja nende võimalustest ning anname mõtteid, kuidas edendada innovatsiooni ja tõsta oma ettevõtte konkurentsivõimet.

Kuni 29.04 kehtib soodushind 199 EUR+km (täishind 249+km)

Tutvu täpsema kavaga SIIN ja registreerida saab SIIN.

Selleks tuleks silmas pidada töötusdisainilahendust, autoriõigust ning patenti ja kasulikku mudelit.

Tööstusdisainilahendus kaitseb toote väliskuju ja -kujundust, autoriõigus kaitseb kolmemõõtmelisi teoseid ning siis patent ja kasulik mudel, mis kaitseb mingit uudset tehnilist lahendust. “Tark ettevõtja kombineerib kõiki neid kaitseviise, kuna siis on konkurendil keerulisem õigusi rikkumata jäljendada,” ütleb Koppel.

Kui teadlikud on ettevõtjad patenditemaatikast ja mida näitavad patenditrendid?

Patendiga kaitstakse leiutisi ehk mingi tehnilise probleemi uudseid ja leiutustaset omavaid lahendusi. Leiutisi kaitstakse ka kasulike mudelitega. Ettevõtjad ei ole väga teadlikud, mida näitab muu hulgas ka naeruväärselt väike patendi ja kasuliku mudeli taotluste arv.

2015. aastal oli 30 Eesti patenditaotlust ning 76 kasuliku mudeli taotlust Eesti taotlejatelt, aasta varem vastavalt 44 ja 70. See trend on pigem langev. Üheks põhjuseks on see, et 2015. aastal polnud pea kogu aasta võimalik saada toetusi, näiteks innovatsiooniosakut patenditaotluste esitamiseks. 

Euroopa patendiametile esitati Eesti taotlejatelt 2015. aastal 32 Euroopa patenditaotlust, 2014. aastal 38. Ka see number on naeruväärselt väike. Muidugi on asi selles, et Eestis puudub tõsiseltvõetav kõrgtehnoloogiline tööstus, samuti pole Eesti tõsiseltvõetav asukoht patendiportfellide haldamiseks. 

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et rahvusvahelises konkurentsis on patendid osakaalult maas. Seda kinnitavad tegelikult ka Euroopa Komisjoni innovatsiooniedetabeli numbrid – riik, ettevõtted ja teadusasutused isegi panustavad raha innovatsiooni, kuid tulemuste kaitsmisel ja kaitstud tulemuste rakendamisel-kasutamisel oleme sabassörkijad.

Üheks põhjuseks, et selle valdkonna arendamine käib valitsusel sisuliselt üle jõu, olgu siinkohal näiteks ka patendiameti aastaid kestnud stagneerumine. Praegusel uuel peadirektoril ei ole kerge kümnendi või veelgi pikema aja jooksul tegemata jäetut ära teha. Seda eriti piiratud vahenditega olukorras, kus riik teemat ei jaga ega tähtsusta.

Samalaadne on statistika ka tööstusdisainilahenduste osas. 2015. aastal oli 50 ning 2014. aastal 74 taotlust. Ka siin mõjutab taotlemise aktiivsust toetuste olemasolu või nende puudumine. 

Samas tuleb meeles pidada, et 3D-objekt võib olla ka teoseks autoriõiguse seaduse tähenduses. Autoriõiguse seaduse järgi on näiteks skulptuuri või tarbekunstiteose autoril samuti eksklusiivne õigus teost kasutada, sealhulgas õigus lubada teosest koopiate tegemine. Seega ka selliste teoste 3D-printimine ilma autori loata, eriti ärilisel eesmärgil, on seadusevastane.

Lisaks võib 3D-objekt olla kaitstud ka kui kolmemõõtmeline kaubamärk, näiteks Coca-Cola pudel või Michelini mehike.

Samas ei saa Eesti ettevõtjad, kes tahavad pakkuda 3D-printimise teenuseid, neid teemasid ignoreerida, sest Eestis on peamiselt välisfirmade poolt kaitstud tuhandeid Eesti ja Euroopa patente ja ka kasulikke mudeleid ning Eesti ja Euroopa tööstusdisainilahendusi, mida loata kasutada ei tohi.

Paljud ettevõtted aga ei oska isegi aimata, et sellised õigused eksisteerivad ning väga vähesed oskavad oma käe peal vastavatest andmebaasidest kontrollida, et millised õigused Eestis kehtivad ning kas neist ka ettevõtja tegevusele piiranguid tuleneb.

Kui oluline on 3D-printimises patent ja kuidas just 3D-prinditud esemeid kaitsta?

3D võlu seisneb selles, et on võimalik toota praktiliselt mistahes objekte, mille väärtus võib avalduda selle välimuses, funktsionaalsuses, või mõlemas, mistõttu ka patentimise või muu õiguskaitse taotlemise olulisus sõltub konkreetsest objektist. 3D-printimise kontekstis on intellektuaalomandi õiguse liikide tähtsus pigem sellises järjekorras: registreeritud tööstusdisainilahendus – kaitseb toote väliskuju ja -kujundust; autoriõigus – kaitseb kolmemõõtmelisi teoseid ning siis patent ja kasulik mudel, mis kaitseb mingit uudset tehnilist lahendust.

Autoriõigusliku kaitse puhul võib lihtsustatult väita, et takistatud on vaid kaitstud teose kopeerimine. Sarnaste objektide 3D-printimine ei ole keelatud.

Tööstusdisainilahenduste puhul on keelatud nii kopeerimine kui ka selliste objektide valmistamine, mis jätavad asjatundjale sama üldmulje. Seega tööstusdisainilahenduse kaitse on omanikule ulatuslikum.

Patendi ja kasuliku mudeli puhul on kaitstud aga hoopis mingi tehniline lahendus, st 3D-printida ei tohi objekte, mis sisaldavad sama lahendust. Tark ettevõtja kombineerib kõiki neid kaitseviise, kuna siis on konkurendil keerulisem õigusi rikkumata jäljendada.

Kui palju on seni 3D-esemeid patenditud?

Kui kitsamalt patenditud objektidest rääkida, siis praktiliselt kõik mehaanikavaldkonna leiutised on kolmemõõtmelised ehk 3D. Enamike leiutiste puhul ei ole tema valmistamise meetod (st 3D-printimine vs. tradtsioonilised toomismeetodid) kriitiline, ehk kõiki neid võib valmistada 3D-printimise meetoditel. Seetõttu on ka raske eraldi välja tuua, kui palju on patenditud ainult või eelistatult 3D-printimise läbi toodetavaid objekte.

 

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077