Eesti majandus näitab veidi paranemise märke

Tööstussektori märtsikuu kindlustunde indikaator on kõrgem kui kolm kuud tagasi.
Tööstussektori märtsikuu kindlustunde indikaator on kõrgem kui kolm kuud tagasi.

Eesti majanduse üldolukord on võrreldes detsembriga mõnevõrra paranenud (hinnang 4,6 punkti, paranemine 0,3 punkti), kuid oleme endiselt olukorras, kus välisnõudlus on nõrk ja ettevõtete investeerimisaktiivsus madal, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide-analüütikute märtsikuu hinnangutest.

Kehvas väliskeskkonnas majanduskasvu kiirendamiseks on oluline rakendada lisameetmeid riigi ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks, ütles majandusministeeriumi asekantsler Viljar Lubi eilsel pressikonverentsil konjunktuuri tulemusi kommenteerides. „Seepärast on oluline, et Eesti liiguks senisest enam tehnoloogiamahukate toodete ekspordi suunas, sealjuures välisinvesteeringuid Eestisse meelitades. Selleks peame muutma oma ärikeskkonna atraktiivsemaks,“ ütles Lubi.

Oodata väliskaubanduse elavnemist

Eesti majandus sõltub tugevalt väliskaubanduse arengust ja viimane omakorda meie peamiste partnerriikide majanduslikust seisust. Samas on just Eestile oluliste eksporditurgude hulgas riike (eelkõige Venemaa ja Soome), mille majandusolukord on viimastel aastatel ebarahuldav.

Meie peamistele partnerriikidele antud hinnangud olid: Soome 1,3 punkti, Venemaa 2,3 punkti, Rootsi 8,3 punkti, Läti 5,3 punkti ja Leedu 7,0 punkti.

Sel aastal võib loota, et mõne meie partnerriigi impordinõudlus suureneb. Märtsi küsitluse kohaselt on EKI eksperdid seda meelt, et lähemal poolaastal võib oodata ka Eesti väliskaubanduse elavnemist.

Tööstussektori märtsikuu kindlustunde indikaator on kõrgem kui kolm kuud tagasi, kuid jääb sesoonselt silutud andmetel endiselt alla pikaajalist keskmist taset. Kindlustunnet tugevdab toodangu järgneva kolme kuu mahu prognoos, kus ligi 40% ettevõtetest prognoosib kasvu. Ettevõtteid, kes prognoosivad tootmise kasvu, on rohkem joogitootmises ning elektriseadmete tootmises (mõlemas harus 71%). Seejuures toodangu hinnad ja töötajate arv ei muutu.

Raskused välisturule orienteeritud sektoreis

Mullune Eesti majanduskasv (1,1%) aeglustus võrreldes nii eelneva aastaga (2,9%) kui ka viimase viie aasta keskmisega (4,0%). Enamik analüütikuid seob välisnõudluse vähenemise maailma majanduskliima halvenemisega, mille on põhjustanud riikidevaheliste sõjalis-poliitiliste pingete tõus. Nõrk välisnõudlus avaldas suuremat negatiivset mõju just välisturule orienteeritud tegevusaladel, nagu töötlev tööstus ning veondus ja laondus, kuid kaudsemalt mõjutas ka paljude ettevõtete investeerimisvalmidust.

Eelmisel aastal mõjutas Eesti majandust positiivselt mitu majanduskeskkonna arengut. Näiteks euro odavnemine dollari suhtes, mis soodustas Eesti eksporti kolmandatesse riikidesse, laenuintresside (euribori) alanemine, mis muutis laenamise ja laenu tagasimaksmise odavamaks, energiahindade järsk langus, mis vähendas transpordi- ja küttekulutusi jne. 

Ekspertgrupi nägemuse kohaselt ootab Eestit lähiaastatel (2016–2019) mõõdukas, ebastabiilsest väliskeskkonnast mõnevõrra pidurdatud majandusareng. Jätkub suhteliselt kiire eratarbimise kasv, mis tugineb palgakasvul, taastub normaalne inflatsioon ja taas hakkab välisnõudluse elavnemise baasil kasvama väliskaubandus. Oodata on ka investeeringute pöördumist tõusutrendile. Probleemidest jäävad aktuaalseks pinged tööturul, eelkõige oskustöötajate puudus, tootlikkuse kasvu mahajäämus palgatõusust, mis võib põhjustada ettevõtete konkurentsivõime langust välisturgudel seoses tööjõu ühikukulude tõusuga.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud