1. aprill 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nägemus 2016. aasta algul: 

Asukoht: Virtsu aleviku keskel Tööstuse ja Uisu tänavate vahelisel alal, kaugus merest 400 mPindala: ca 14 haEttevõtteid: 10–15, neist suurim metalltooteid valmistav K.MET ASTootmis- ja laopindu: 10 000–12 000 m2Töötajaid:ettevõtetes praegu ca 150, uusi töökohti ca 50.Keskmine palk: 10–30% kõrgem kui maakonna keskmineKogumaksumus: 5–7 mln eurot

Detailplaneeringu algatas möödunud aasta 19. veebruaril Virtsu Arenguseltsi MTÜ taotlusel Hanila vallavalitsus. Planeeringu koostas DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Hiiumaalt. Planeering anti tellijale üle sama aasta 11. septembril. Detailplaneering oli avalikkusele välja pandud 23. septembrist 15. oktoobrin, avalik arutelu toimus 23. oktoobril.

Millal ja milleks. Nende kuivkrõbisevate sõnade taga on Virtsu aleviku elu, Virtsu taaselustamine.

Virtsu hakkas kiduma, kui siit kadus kalurikolhoosi Lääne Kalur Virtsu osakond. Virtsus ei olnud enam piisavalt tööd ning suur osa selle elanikest lahkus tööotsinguil mujale. Jäid peaasjalikult pensionärid. Mitte, et ma kolhoosikorda taga nutaksin, aga nii oli.

Midagi oli asemele vaja, et kaotust vähemalt osaliselt korvata. Uusi töökohti. Virtsu patrioodid ei lubanud Mandri-Eesti äärel seisval alevikul lõplikult ääremaastuda ja hakkasid lahendust otsima.

Virtsu ettevõtluskeskuse kavandamine algas eelmise kümnendi keskpaigas, kui valla keskuses Kõmsi külas paiknevas metallitööstusettevõttes K.MET AS hakkas idee idanema. Mõttega tuldi esmakordselt avalikkuse ette 2014. aastal.

Mis keskusesse tuleb. Detailplaneering järgib valla üldplaneeringut. Selle alla võeti 13,73 hektarit tühermaad, millest üle poole läheb tootmismaaks.

Siia püstitatakse Virtsu ettevõtluskeskuse tootmis-, lao?. kontori- ja olmehooned kõrgusega kuni üheksa meetrit. Tootmine ja käitlemine hakkavad toimuma ainult hoonesiseselt, lubatud on vaid olulise keskkonnamõjuta tootmine.

Ehitatakse keskust teenindavad sõidu- ja kergliiklusteed koos valgustusega, trassid ja muu taristu. Kavandati ka kuus üksikelamukrunti, looduslik haljasmaa ja kaitsehaljastus ümber keskuse. 

Virtsu ettevõtluskeskusel on keskne positsioon 2025. aastani kehtivas Hanila valla arengukavas.

Miks just Virtsu. Rajatava ettevõtluskeskuse asukoht on nii majanduslikult kui ka keskkonnakaitseliselt läbi kaalutud ning kooskõlastatud asjaomaste instantsidega.

Keskuse tähendus ulatub üle Virtsu aleviku ja Hanila valla piiride. Keskus pidurdab väljarännet Läänemaa Hanila ja Lihula vallast ning Pärnumaa Koonga ja Varbla vallast, kogu Lõuna-Läänemaalt. 

Virtsu sobib ettevõtluskeskusele. Paikneb enam-vähem võrdses kauguses, 70–100 kilomeetrit lähematest suurematest keskustest Haapsalust, Kuressaarest, Märjamast ja Raplast. Logistiliselt õiges kohas.

Virtsul on hea juurdepääs maismaad pidi ja meritsi. On olemas kauba- ja reisisadam. Alevikku läbib fiiberoptiline sidekaabel, on ettevõtlusele sobiva võimsusega elektrivarustus, veevärk ja kanalisatsioon.

Huvi ettevõtluskeskusesse kolimise vastu on üles näidanud ettevõtted, mis vajavad oma arenguks täiendavaid tänapäevaseid tootmis-, lao- ja büroopindu. Järelpärimisi on tulnud ka Rootsist ja Soomest.

Tooks paarsada töökohta. Muide – samal ajal, kui hakati ametlikult kavandama Virtsu ettevõtluskeskust, kuulutati Virtsu alevik ülemaalisel konkursil “Aasta küla 2013” visa ja julge unistaja tiitli vääriliseks.

Ainult et siis, kui tööd ei ole ja kõht tühi, virtsulasi neid ümbritsev ilu eriti ei haara. Rajatav Virtsu ettevõtluskeskus looks sinna kolivates ettevõtetes juba töötavale ca 150 töökohale lisaks hinnanguliselt 50 uut töökohta.

Parim asukoht aleviku keskel. Pärast seda, kui langetati otsus alustada keskuse rajamise ettevalmistustöödega, tellis Hanila vallavalitsus DAGOpenilt uuringu, milline koht Virtsu poolsaarel sobib keskusele kõige enam ja on paraja suurusega.

Viie alternatiivi seast valiti välja valiti Tööstuse, Metsa ja Uisu tänava vahel paiknev tühi maatükk, mida keegi teine ei tahtnud. Kommunikatsioonidega liitumise kohad on aga lähedal, seetõttu tuleb keskuse rajamine odavam sinna kui mujale. Alternatiivsed rannamaad, mida keskusele ka pakuti, jäägu parem tuleviku puhkekohtade jaoks.

DAGOpenilt telliti ka ettevõtluskeskuse keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Kuna see näitas, et keskus tuleb olulise keskkonnamõjuta, strateegilist hindamist ei tehtud.

Tootmiseni ülejärgmisel aastal. Detailplaneeringu kehtestamine oli Virtsu ettevõtluskeskuse kavandamise pöördepunktiks. Kui enne seda suheldi koostööpartneritega mitteametlikult, selgitati omavahelistes jutuajamistes välja, kes tahavad ja saavad keskusesse tulla, on nüüd keskusel seaduslik alus.

Esimene on keskuses mõistagi K.MET. Keskusesse koondub metalli- ja puidutöötlejaid, ehitajaid jne. Seni töötavad keskusesse koonduvad ettevõtted mujal Virtsus ja Hanila vallas ning Lihulas. Keskust hakkab haldama koos moodustatav haldusettevõte. Ilmselt lisanduvad ka keskuse ettevõtteid teenindav IT-talitus ja kogu Virtsu heakorrafirma. Kosuvad ka kohalik kaubandus, toitlustus ja muu teenindus. Rahvast tuleb ju Virtsu tublisti juurde. 

Projekteerijate ja ehitajate leidmiseks korraldatakse riigihanked. Kui ehitustöödega õnnestub alustada järgmisel aastal, saab ülejärgmisel tootmist alustada.

Otsitakse rahastajaid. Riigikogu andis 2015. aastal Virtsu Arenguseltsile seemneks 10 000 eurot nn poliitilist katuseraha. See kulus peaasjalikult detailplaneeringule.

Omaosalus tähendab, et need liituvad ettevõtted, mille kaugas kannab, teevad sissemakse, muudest saavad nende rentnikud. Taotletakse euroraha, riigiabi, fonditoetusi, pangalaenu.

On ka vastaseid. Nii kehvad mehed Virtsu edendajad ometi ei ole, et keskusel üldse vastaseid ei oleks. On küll, kuigi vähe. Kes väidavad, et detailplaneering ei vasta nõuetele, iseäranis olevat vale valitud koht. Vastased vaidlevad üldsõnaliselt, vastulausetega, mida ei saa arvestada. Uuringud nende sõnu ei kinnita. Konkreetset tõestusmaterjali ei ole.

Virtsu ettevõtluskeskus ei riku sealsete elanike õigusi ega halvenda elukeskkonda. Vallavõimud lähtuvad seadusesätetest. Andsid järele, kus anda said. Tükati muudeti ja täiendati detailplaneeringut. Suurendati parkimiskohtada arvu keskuse territooriumil. Tehti ümberpaigutusi. Kõigil detailplaneeringu valmimise etappidel teavitati asjaosalisi.

Ettevõtluskeskus toob Hanila vallale rohkem majanduslikke ja sotsiaalseid hüvesid, kui võivad kahju teha võimalikud väikesed negatiivsed ilmingud.

Otsus: kehtestada. Kuna osapooled kohapeal Virtsus konsensuseni ei jõudnud, kutsus Läänemaa maavanem nad 6. jaanuariks Haapsallu n-ö lepituskoosolekule, et vastuväited veel kord ära kuulata ja anda pooltele võimalus kokku leppida. Paraku lõppes seegi kohtumine positiivse tulemuseta.

Kirjalikke vastulauseid esitati kaks, kokku 12 allkirjaga. Rahvastikuregistrisse on Virtsust, muide, kantud pooltuhat inimest. Nii on kerge otsustada, kes on üldsus ja kes mitte.

Kuna kokkuleppele ei jõutud, detailpaneeringut aga oli menetletud õiguspäraselt, kiitis maavalitsus selle heaks ja tegi Hanila vallavolikogule ettepaneku see kehtestada.

Arendaja, Hanila vallavalitsus läheb edasi puhta südametunnistusega kas või kohtuni, kui protesteerijad seda soovivad ega arvesta, et nad raiskavad nii kõigi aega ja mõlema osapoole raha.

Kuna protesteerijad võivad väita, et nemad maakonnalehte ega valla kodulehte ei loe, saatis vallavalitsus neile kõigile ka tähitud kirja Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu kehtestamise kohta. Kummal osapoolel on väljavaateid, arvaku lugejad.

Autor: Tõnu Talvar, kaasautor