Ettevõtlusminister Liisa Oviir esitles täna Mainori aastakonverentsil tööstuspoliitika rohelist raamatut. Ettekandele järgnes tulevikku vaatav paneeldiskussioon, kus lisaks ministrile osalesid ka AS Baltika disaini ja ärivaldkonna juht Maire Milder, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rektor ja AS Mainor nõukogu esimees Ülo Pärnits ning AS Cleveron tegevjuht ja asutaja Arno Kütt.

- Ettevõtlusminister Liisa Oviir.
- Foto: Eiko Kink
“Teistest riikidest saadud kogemuste põhjal seadsime prioriteetideks sektorid, kus Eesti on end tõestanud ning meie toodangut hinnatakse – puidutööstus, masinatööstus, elektroonikatööstus,” selgitas Oviir ning lisas, et Eestil on tugev kompetents ka keemiatööstuses ning regionaalsemas mõttes ka ehitusmaterjalide- ja toiduainetetööstuses.
Ettevõtlusministri sõnul on Eesti töötleva tööstuse lisandväärtus inimese kohta viimastel aastatel peatunud. “See tähendab, et meid ootavad ees struktuursed muutused,” tõdes Oviir. “Meid ootavad ees väljakutsed, mis puudutavad ettevõtete koostööd, tööjõu vähenemist, eksporti, tootearendust ja tootmise jõulist arendamist.”
Suurima murekohana tõi Oviir välja tööstuse ning teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste vähese koostöö. “Selle nimel tuleb teha tõsist tööd, et tõsta kutsehariduse ja rakenduskõrghariduse populaarsust ning viia teadmine kaasaegses tööstuses töötamise väljavaadetest tulevaste õppuriteni – kaasaegne tööstus on puhas, vaikne, kõrgtehnoloogiline ja sealsed töökohad pakuvad arenemisvõimalust ning väärilist palka,” märkis Oviir.
Artikkel jätkub pärast reklaami
3 olulisemat tulevikusuunda tööstuspoliitika rohelisest raamatust:
1. Eesti vajab interdistsiplinaarsete oskustega tööjõudu tagavat haridussüsteemi ning tervikliku ümber- ja täiendõppesüsteemi loomist.
2. Arendustöö tulemuste rakendamiseks tööstuses ja tootearendusest masstootmiseni jõudmiseks plaanitakse senise Kredexi baasilt luua Arengupank.
3. Ettevõtjad peavad olema ambitsioonikad, tegema koostööd teiste sektorite ja teadusasutustega ning vaatama Eestist väljapoole. Riik loob keskkonna, ent sellest saadava tulu peavad realiseerima ettevõtted.
Tööstusuudised.ee tegi ministri ettekandest ja paneeldiskussioonist ülekande. Video on nüüd järelvaadatav siin:
Seotud lood
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.