28. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Õliühingu esimees Toomas Saks räägib Eesti kütuseturu olukorrast lähemalt juba 27. aprillil toimuval Kütuseturu Aastakonverentsil. 

Lisaks esinevad konverentsil Heido Vitsur (LHV), Priit Enok (Eesti Vedelkütuste Agentuur OSPA), Agne Kinks (TNS Emor), Meelis Migur (Statoil Fuel&Retail) Ando Leppiman (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium), Siim Meeliste (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium).

Täpsema kavaga saab tutvuda SIIN.

Registreerida saab SIIN.

 

 

Tänaseks on küll hind korrigeerunud ja tõusnud 36 dollarini barrelilt. Nii suuri toornafta hinnamuutusi ei ole juba aastaid olnud ja tõenäoline on ka see, et toornafta hind jääb suures ulatuses kõikuma ka käesoleval aastal.

Eesti vedelkütuste turg ei ole otseselt seotud toornaftaga, sest meil puudub oma naftaümbertöötlemise tehas. Seega oleneb meie koduturg rohkem naftasaaduste hindadest ehk ostetakse sisse diislikütust ja mootoribensiine. Nende toodete hind erineb toornafta hinnast selle poolest, et vahele jääb ümbertöötlemise hind, kulud transpordile ja oma osa hinna kujundamises omab ka dollari ja euro omavaheline kurss, sest kogu maailma toornafta turg töötab Ameerika dollari põhiselt, meie koduturg aga euro põhiselt.

Kannatab oma kütusetööstus. Kuna toornafta hind on siiski madal, oleme olukorras, kus liiter mootorikütust tanklas on võrreldes 2012. aastaga üle 30 eurosendi odavam. Kui mootorikütuste tootmise tooraine ehk toornafta hind oluliselt ei kalline, on lootust, et tanklas müüdava kütuse hind jääb ka selleks aastaks madalale tasemele. 

Madal toornafta hind ei ole meeltmööda kõigile ja Eesti oma kütusetööstus kindlasti kannatab seeläbi. Kindlasti on siin koht aruteluks, kas põlevkivist toodetav vedelkütus on pikas perspektiivis kõige parem lahendus. Tegu on ju siiski fossiilse kütusega, mille tarbimist kogu maailmas piiratakse. Samas oleme me kindlasti oma põlevkivi tootmise tehnoloogiaga maailmas juhtival kohal ja põlevkiviõli on siiski väärt ahjukütus ja ekspordiks minev tooraine.

Samas peab märkima, et juba praegu moodustavad tanklas müüdava kütuse hinnast rohkem kui poole erinevad riigimaksud, nii et tegelik kütuse hind tanklas ei sõltu mitte niipalju maailmaturu hinnast, vaid riigimaksudest.

Hinnavahe Lätiga on suur. Eelmine aasta oli aasta, kui poliitikud otsustasid tõsta aktsiisimakse kütustele. Vähe sellest, et see oli ootamatu, oli ka aktsiiside tõus 10% bensiinidele ja 14% diislikütusele väga järsk. Nii järsk tõus mõjutab juba praegu mootorikütuste tarbimist. Paljud suured tarbijad, eriti transpordiettevõtted, on juba praegu teatanud, et on oma tankimise siirdanud Lätti. Tõsi, selle aasta algusest tõstis aktsiise ka Läti, aga diislikütusele ainult 3% ja bensiinidele 7%, nii et diislikütuse hulgiostudel on hinnavahe praegu umbes 10 eurosenti meie naabrite kasuks

Uus viis pettuseks. Kui viimase aasta jooksul on märkimisväärselt vähenenud käibemaksupettused kütustega, siis peab märkima, et “kurikaelad” ei maga ja alati leidub mingi võimalus, mida nad proovivad ära kasutada. Viimane trend on raske kütteõli, mis oma olemusest on väga lähedane diislikütusele. Kuni eelmise aasta juunini oli tarbijatel võimalus kasutada oma kodu kütmiseks erimärgistatud kütteõli, mida värviti ja mille aktsiis oli oluliselt väiksem kui diislikütusel.

Alates juunist selline soodustus lõpetati. Siis leiutas osa ärimehi tehnoloogia, millega toodetakse diislikütuse laadsest tootest rasket kütteõli.

Kui sellist toodet kasutatakse kateldes sooja saamiseks, on kõik korras. Antud toode on aga väga sarnane diislikütusega ja osad ettevõtted reklaamivad isegi oma kodulehekülgedel “rasket kütteõli” kui diislikütuse asendajat. Siiski ei soovita ma kellelgi seda oma automootorisse valada, sest kvaliteet ei ole kindel, kuna tegu ei ole puhta diislikütusega, vaid seguga.

Samuti oleks tegu ka seaduse rikkumisega ning kui maksu- ja tolliamet sellise kütuse teie paagist leiab, peate olema valmis maksma trahvi.

Kütuseturu suur tehing. Suured muutused toimusid ka Eesti vedelkütuste jaeturul. Toimus üle aastate suurimaid oste, mille käigus Olerex omandas Lukoil Eesti tanklaketi, muutudes teenindusjaamade arvu järgi siinseks suurimaks tanklaketiks.

Oodata on ka ühe turuliidri Statoili nime vahetust. Seoses omanike vahetusega peaks varsti kõik meile tuttavad Statoili märgid uute Circle­ K märkide vastu vahetuma.

Kohustuslik biokomponent. Tarbijate poolest on tähtis, et juba varsti, 2017. aasta maikuust jõustub ka Eestis kohustus mootoribensiinidesse segada biokomponenti. Vastavalt Euroopa Liidu direktiivile peab kõigis Euroopas kasutatavates mootorikütustes olema aastal 2020 biokomponendi osa 10%.

Eestis on vastuvõtmisel seadusemuudatus, mis kehtestab, et 2017. aasta suvest peab mootorikütustes olema biokomponendi osakaal 3,6% ja sealt edasi liigutakse iga aasta algusest astmeliselt aastaks 2020 10%-lise osakaaluni.

Seadusemuudatus, mis sellise ülemineku kehtestab, on praegu ministeeriumides kooskõlastusringil, nii et kuidas üleminek täpselt hakkab välja nägema, saab selgeks peale muudatuse vastuvõtmist.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et lähiaegadel on kodumaisel vedelkütuse turul oodata palju muutusi. Aktsiisid tõusevad ka järgmise aasta algul, biokomponendi kohustus on tulekul ja ka kohalikul jaeturul seisab ees muudatusi. Ning lõpuks küsimuste küsimus, milline on toornafta hind selle aasta lõpuks?

Autor: Toomas Saks, Eesti Õliühingu esimees