Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas Eleoni tuulikust saab Eesti üks kallimaid eksporttooteid?
Plaanite luua Ida-Virumaale tuulikute tööstuse ja 2020. aastaks ka 1400 töökohta. Paljud ettevõtted kurdavad kvalifitseeritud tööjõu puuduse üle. Kas olete kindlad, et leiate 1400 inimest tööle?
Ida-Virumaal on häid inimesi palju ja olen kindel, et saame sobivad inimesed õigetele kohtadele. Kurb tõde on see, et Ida-Virumaal on ametliku statistika järgi töötuid kaks korda rohkem kui Eestis keskmiselt. Pigem näeme, kui oluline on luua sinna maakonda uusi töökohti.
Tuulikutööstusest on mõnda aega juttu olnud. Teie suur plaan on toota tuulikuid, need Eestis tööle panna ja seda referentsina maailmas kasutada?
Just. Toimiv referentspark on vajalik eeldus seeriatootmisele. Selle turu mõistmiseks tuleb vaadata, mida teevad suured riigid üle maailma. Kõik panustavad tuulele.
Pariisi kliimakonverentsil lepiti kokku, et järgmisel neljakümnel aastal toetatakse iga aasta saja miljardi dollariga taastuvenergia arengut ainuüksi arenevates riikides. Sellele summale lisandub kümme korda sama palju, mis arenenud riigid iseenda taastuvenergiasse investeerivad. See on ülikiirelt kasvav sektor, mille mõõtkava on tohutu.
Kas mujalt maailmast on juba ka huvi tuntud teie tuulikute vastu?
Eleoni tuulik on patenteeritud rohkem kui 150 riigis üle maailma ja arendatud välja koostöös valdkonna tippteadlastega Euroopast. Uudsel tehnoloogial töötavat prototüüpi – Baltikumi kõrgeimat tuulikut – on Saaremaal Salme tuulepargis käidud vaatamas Taanist, Lätist, Saksamaalt ja teistest riikidest. Huvi on ääretult kõrge.
Viisite läbi võrdluse Saksa ettevõtte Enerconi tuulikutega ja tulemus oli, et Eestis toodetud tuulik on efektiivsem. Mis perioodi täpselt mõõdeti ja mis olid tulemused?
Kõigepealt tuleb rõhutada, et Enercon on üks maailma kolmest suurimast tuulikutootjast. Tahtsime võrdlust absoluutse turuliidriga, seega sobis kõige paremini alles eelmise aasta veebruaris valminud Mäli tuuleelektrijaama neli Enerconi kaasaegseimat E-101 kolme MW võimsusega elektrituulikut. Kordan veel – tegu on tänapäeva elektrituulikute absoluutse tipuga.
Milline oli võrdlustulemus?
Kuna võrreldavad Eleringi andmed on Mäli kohta kättesaadavad alates märtsist, siis vaatlesime perioodi märts–detsember 2015. Selles vahemikus tootis keskmiselt üks Saksa tootja moodne tuulegeneraator 6803 MWh energiat. Sama ajaga tootis sama võimsusega Eesti Eleon 9103 MWh energiat. Seega tootis Eestis arendatud ja 150 riigis patenteeritud tuulegeneraator sama ajaga 33,8% rohkem energiat kui maailma ühe suurima tootja uusima tehnoloogiaga tuulegeneraator. Sealjuures ma ei häbene öelda, et teatud tingimused olid meie kahjuks ja vahe oleks võinud olla veelgi suurem.
Hetkel kuum
Kas Eleoni tuulik on ka kallim kui Enerconi oma? Kuidas teil hinnastamine kujuneb?
Eleoni tuulikud on oma hinnas vägagi konkurentsivõimelised. Võrreldes näiteks selle sama Enerconi mudeliga, suudame pakkuda oluliselt suuremat efektiivsust iga investeeritud euro kohta.
Kui palju plaanite tulevikus aastaga toota?
Näeme, et 2020. aastal on meie aastane tootmisvõimsus 60 tuulikut. Tõenäoliselt saab tuulikute näol olema tegu ühe kõige kallima tootega, mida Eestis eksporditakse. Aga näeme, et see ongi ainuõige. Puulusikaid eksportides ei jõua Eesti iial elatustasemelt Põhjamaadele järele.
Millises staadiumis teie plaanid praegu on?
Juba on alanud ehitustööd Aidu endise karjääri aladele rajatavas referentspargis. Enne aasta lõppu on esimesed tuulikud püsti. Koos Aidu referentspargi püstitamisega saame tuua samm-sammult üha enam tootmist üle Eestisse. Aastaks 2020 on planeeritud tootmisvõimsus 60 multi-megavatt-tuulikut, mille jalamil uhkelt kirjas: “Made in Estonia”.
Kuidas riik on tuulikutööstuse plaani seni kommenteerinud? Millist tuge riigilt ootate?
Kui 9 aastat tagasi tulime välja mõttega Eesti seeriatootmises olevatest multi-megavatt-tuulikutest, siis oli vähe neid, kes sellesse uskusid. Mäletan, et 2007. aastal püüdsin veenda Skinest Energia juhte eelistama eestimaist Eleoni tuulikut ühele teisele turu uustulijale WindWindile. Tol korral valiti Virtsu tuuleparki siiski neli kolmemegavatist WindWindi. Kurb tõdeda, kuid ilmselgelt vale valik, sest ettevõte on pankrotis ja selle projekti tuulikud pole praeguseni võrgukõlbulikuks tunnistatud ega toetust saama hakanud.
Alates 2012. aastast, mil alustasime prototüübi püstitamisega Salme tuuleparki, on hoiakud muutunud. Praeguseks võib öelda, et toetajaid, kes näevad Eestisse uue tööstuse rajamise väärtust, on juba päris palju. Me räägime siin ikkagi 1,5% Eesti sisemajanduse kogutoodangust, mida toimiv tuulikutööstus Eesti majandusele anda suudab. See osa riigist, kes mõtleb ekspordi kasvatamisele, on valdavalt juba ühel lainel. Kokkuvõttes on ju tugev taastuvenergia seadmeid tootev ja eksportiv tööstus Eesti majanduse, keskkonna ja isegi julgeoleku huvides.
Kuidas kujuneb tuleviku tootevalik? Kas plaanite toota suuri tuulikuid tuulikuparkide jaoks või saavad ka tööstused näiteks eraldi väiksemaid versioone enda jaoks tellida?
Lähtume põhimõttest, et kui midagi teha, siis teha seda maksimaalselt hästi. Näiteks kasutame oma tuulikute filtersüsteemides sama tehnoloogiat, mis varem kasutusel ainult tuumaelektrijaamades; aegunud käigukastitehnoloogia vahetasime esmajärjekorras otseveoga jõuülekandesüsteemi vastu jne. Kavatseme oma fookuse hoida suurtel multi-megavatt-tuulikutel ning hoida ennast tehnoloogialiidritena. Meie patenteeritud lahendus omab seda suuremaid eeliseid, mida suuremaks tuulik ehitada, praegusest 3 MW võimsusega tuulikutüübist ei ole plaanis väiksemaid ehitada, tulevikus pigem suuremaid.
Seotud lood
Tootmisettevõtte pakendamisprotsessi eduka automatiseerimise aluseks on kogu tootmisvoo põhjalik analüüs, et uus süsteem sobituks olemasolevasse keskkonda, aitaks vähendada tööjõuvajadust ning oleks valmis ka ettevõtte tulevasteks arenguteks. Lihtsalt roboti lisamine enamasti oodatud tulemust ei too, nendib tootmise ja tööstuse automatiseerimislahenduste arendaja Smitech OÜ tegevjuht Sander Mitendorf.
Enimloetud
1
2
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
3
Viimased uudised
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul
Üritused
Hetkel kuum
ISO 14001, ISO 9001, ISO 45001
Ettevõte plaanib tehast laiendada
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele