Millised on Eesti 4 konkurentsieelist?

Excedea partner Mikael Orkomies.
Excedea partner Mikael Orkomies.

Eestisse kavandatakse uut tehast ja Eesti osutus valituks neljal põhjusel, ütleb 10.-11. märtsil Pärnu tarneahelakonverentsil esinev nõustamisfirma Excedea partner Mikael Orkomies.

Samas ütleb Orkomies, et selleks, et püsida konkurentsivõimelisena, tuleb Eesti riigil vältida enda paksuks söömist.

Millised riigid konkureerivad Eestiga investeeringute pärast?

Kõik maailma riigid, välja arvatud Põhja-Korea. Kui vaadata tööstusinvesteeringuid geograafiliselt kitsamalt, siis Leedu, Poola ja Balkani maad, kaasa arvatud Rumeenia ja Bulgaaria, osutavad tihedamat konkurentsi.

Mis on meie tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused riigina ja tööstusena?

Rääkisin ühe ettevõttega, kellel on äri Põhjamaades ning kõikides Baltimaades ja Poolas. Nad on otsustanud asutada uue tehase Eestisse. Konkureerivad asukohad olid kõik ülejäänud riigid. Uurisin, miks osutus Eesti valituks ja sain vastuseks järgmised argumendid: töökultuuri sarnasus Põhjamaadega (loe efektiivsus), maksukeskkond, head lennuühendused Helsingi ja Stockholmiga, ka keeleoskused ehk inglise keele tase. Tööjõukulu on Eestis sama suur kui Varssavis, kõrgem kui väljaspool Varssavit ja kõrgem kui Lätis või Leedus. Siiski, tänu kõrgemale efektiivsusele sai Eesti valitud tehase asukohaks.

Eesti keskmine palk on Põhjamaadega võrreldes küll kordades madalam, aga siiski on olemas juba käputäis näiteid ettevõtetest, kes on kunagi Eestisse kolinud ja nüüdseks edasi kolinud, sest Eesti on alternatiividega võrreldes liiga kalliks muutunud. Tulevikuks tõenäoliselt ei tule Eestisse enam suurtööstuste investeeringuid. Tegemist saab olema maksimaalselt 100 töötajaga tehastega, mis rajatakse enamasti juba Eestis tegutsevate välisettevõtete poolt. 

Tulevikus jätkub Eestis ilmselt ka tööjõukulude kasv, mis on oht. Selle ohu maandamiseks oleks vaja investeerida tootlikkuse tõstmisesse, mis lahendaks samas ka tööjõunappuse küsimuse.

Millised on Eesti võimalused olla konkurentsivõimelisem nii riigina kui ettevõtluses?

Estonia v. 1.0 – ajastu, mil tuli lihtsalt lasta välisettevõtetel tuua oma tootmine Eestisse ja lasta nendel pakkuda eestlastele tööd, elutaseme ja oskuste tõusu – on saanud otsa. On näha rõõmustavaid märke IT-sektori ettevõtete tähtsuse tugevast tõusust Eesti majanduses, sest oskustel baseeruv majandus on tugev. Seda võiks kutsuda nimega Eesti v. 2.0. IT-sektori tõus on siiski suhteliselt eraldi töötlevast sektorist ja töötleval sektoril tuleb ise leida oma v. 2.0.

Eesti töömoraal on tegelikult hea, 20 aastat Põhjamaade ettevõtete alltarnijana on õpetanud efektiivsust ja selge kulueelis võrreldes EL-15 riikidega on ikka veel olemas.

Järgmiseks oleks vaja omatooteid. Eestis on olemas hämmastavaid nišitooteid: Paiste taldrikud, Estonia klaverid ja Estelon kõlarid, Click & Grow, Kodumaja puitkõrghooned ja Starship Technologies robotid. Sarnaseid ettevõtteid, kellel on oma toode, on vaja veel juurdegi selleks, et luua Eesti tööstussektori v. 2.0.

Pärnu Tarneahelakonverentsi kavaga saad tutvuda SIIN.

Osale arutelus

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara