23. veebruar 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ebatõhus mugavusmaks

Balbiino juhataja Kaido Salurand.
Foto: Raul Mee
Sotsiaalministeeriumi kavandatav toidumaks võib põhjustada soovimatuid tagajärgi, kirjutab Balbiino juhataja Kaido Salurand Äripäevas.

Tuues põhjuseks mure Eesti rahva kasvava ülekaalulisuse pärast, leiab sotsiaalministeerium, et mugav tee selle parandamiseks on maksupoliitika muutus – tõstame suhkrut ja rasva sisaldavate toiduainete hindu ning kõik hakkavadki neid tooteid vältima või vähemasti vähem tarbima. Ma ei usu ettevõtja ega ka tarbijana, et see nii toimib. Millegipärast on raske uskuda, et selle kava eestvedajad ka ise selles veendunud on. Küll aga võivad läbikaalumata otsused põhjustada soovimatuid tagajärgi nii Eesti inimestele kui ka ettevõtlusele ja seeläbi majandusele tervikuna.

Toiduainete maksustamine muudab kallimaks suure osa kodumaisetest toodetest. Kuna maksustada saab toorainet, siis saavad selge ja ebamõistliku konkurentsieelise importtooted, mida plaanitav seadusemuudatus ei mõjuta mitte kuidagi. Toodetes sisalduv suhkur ja rasv ilmselt siis ei mõjuta meie inimeste tervist. Samas nii jääb suur osa meie kauplustes pakutavast toiduvalikust täiendava maksuta, mistõttu see plaan ei täida seatud eesmärki. Kas see mõjub sellisel juhul hästi Eesti inimeste tervisele? Kas Eesti toiduainetööstus jääb nii konkurentsivõimeliseks, kui eelistatakse importtooteid? Mis saab tööhõivest? Tööandjana tunnen nende küsimuste pärast siirast muret. Samal ajal toob toidumaksude rakendamine ning järelevalve kaasa riigile hulga lisakulutusi.

Rääkimata sellest, et inimene valib ikkagi toidu, mis talle maitseb. Seega kannatavad eelkõige madalama sissetulekuga inimesed.

Toidu maksustamine võib viia mitu kohalikku tootjat ka selleni, et konkurentsis püsimiseks asendatakse maksustatud toiduained samalaadsete, mittemaksustatud koostisosadega. Näiteks saaks suhkru maksustamist vältida suhkruasendajate kasutamisega. Kas see on tervislikum?

Kohalike toiduainete kallinemine Eesti turul ei aita kindlasti kaasa Eesti ettevõtjate konkurentsivõime kasvule eksportturgudel, mille parandamiseks otsib kogu Eesti praegu uut lööklauset.

Kui rääkida konkreetselt jäätisest, siis magustoit peabki olema magus ning selle liigne tarvitamine ei ole tervisele ega figuurile kasulik. Naturaalsete koostisainete, kodumaise koore ja moosi asendamine kunstlike ainetega ei tee maiustamist tervislikumaks, vaid mõjub vastupidi.

Autor: Kaido Salurand

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077