Tööstuse olukord oskustööjõu koolitamisel paraneb

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu osakonna...

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnul on tööstuses suurim probleem oskustööjõu puudus, millele Reede loodab lahendust uuest haridustellimuse süsteemist.

Kaupo Reede ütles tänasel Targa tööstuse seminaril, et oskustööjõu probleemile ei ole kiireid lahendusi. Ainus kiire lahendus oleks tööjõudu väljast sisse tuua, möönis ta. Kuid pikema perspektiivi lahendusest tõi ta esile muutusi haridustellimuste süsteemis.

Kui senimaani leppisid haridustellimuses kokku haridusministeerium ja koolid, siis nüüd on kaasatud ka tööandjad. Reede rääkis, et on kokkulepitud OSKA süsteem, mida juhib Kutsekoda. Süsteemis lepiti esialgselt kokku 25 sektorit. Igas sektoris moodustati grupp ettevõtjatest, haridusasutustest ja ekspertidest, kes panid kokku pildi, milliseid inimesi, millise kvaliteedi ja oskustega ning kui palju sektoris vajatakse. „Kui soovid edastati, siis tuli esialgu muidugi kokku 5 korda suurem Eesti ja pidi tegema valikud,“ rääkis Reede. 25 sektorist valiti välja 10 sektorit, millest 7 on tööstussektorid. „Panen sellele süsteemile suure lootuse, et see hakkab tööle,“ lausus Reede.

Ministeerium üritab lahendada ka ressursside probleeme. See puudutab nii elektrihinda, kus käiakse Reede kinnitusel läbi ka teemat, et elektrihind võiks olla suurtarbijatele soodsam, kui ka maavarasid. „Tahame jõuda selleni, et maavarade kasutamise juhtimine tuleks majandusministeeriumisse,“ ütles Reede. Ta lisas, et järelevalve jääks muidugi keskkonnaministeeriumile. Aga ministeerium, kelle peaülesanne on loodushoid, siis ta ei saa kõrvaltegevusena tegeleda loodusvarade kasutamisega, sest koppa maasse lüües rikuks ta oma põhikirja, selgitas Reede.

Lahendada tuleb ka taristu probleemid. „Seal on paljudele probleemiks võrkudega liitumine,“ nentis Reede. Ta rääkis, et hiljuti käis tema juures Eesti mõistes suur ettevõte, kes soovis teha suurinvesteeringut. Kuid investeeringuga oleks kaasnenud ka vajadus vedada 3 kilomeetrit elektriliine ja teha liitumine. See oleks olnud aga praegusel kujul ülikallis ja ei ole tasuv. „Kindlasti peame vaatama, kas saame siin osas midagi ette võtta,“ lubas Reede.

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara