Autor: Harro Puusild • 17. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Levinumad põhjused, miks tööstused pole robotlahendusteni jõudnud, on teadmatus ja hirm. Roboteid ei tasu karta, nad ei ole kasutuses selleks, et töökohti ära võtta. Robotid on mõeldud selleks, et ettevõte oleks jätkusuutlik ja töökohad säiliksid,“ rääkis Priit Saaremets.

„Täheldatud on tööliste vastuseisu, sest tuntakse hirmu oma töökoha pärast. Aga see on pigem teavituse küsimus, töölisteni peab jõudma mõte, et kui me koos robotitega tööd ei tee, siis varsti pole enam kellelgi tööd,“ hoiatas Saaremets ja lisas, et ettevõte peab tänasest seisust kaugemale nägema.

Saaremets märkis, et robot ei küsi koondamistasusid ja sellele jääb alati realiseerimisväärtus. „Robotit on alati võimalik rakendada muudes protsessides ja see suurendab klientide usku ettevõttesse. Robot ei vaja pause, ta ei väsi, ei jutusta ega targuta, tal pole palav ega pime ning temaga ei pea pidama palgaläbirääkimisi,“ sõnas ta.

„Eesti tööstuse moodused muutuda konkurentsivõimelisemaks on innovaatilisuse, efektiivsuse ja lisandväärtuse kasv. Meil tuleb olla valmis muutusteks ja kiireks reageerimiseks,“ sõnas Saaremets.