12. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuld pani reaktiivmootorid tööle

Kuld on sellel nädalal kiiresti tõusnud. Ühtlasi on untsihind jõudnud viimase aasta kõrgeima tasemeni ja see nädal tõotab kollase metalli jaoks tulla nelja aasta parim.

Eelkõige on kulla hinnatõusu põhjustanud üleüldise ebakindluse kasv, aktsiaturgude langus ning Föderaalreservi ebamäärasus intressimäärade suhtes. Paljud investorid ei usu, et keskpank on valmis sellel aastal uuesti intressimäärasid tõstma.

Nädalaga kallines kulla hind 6,4 protsenti ja reede õhtuks maksis unts 1234 dollarit. Hõbe kallines 5,2 protsenti 15,66 dollarini untsist.

„Riskide maandamise meeleolu turgudel pani kulla hinna kiiresti tõusma. Neljapäeval jõudis untsihind korraks ka üle 1260 dollari taseme. Tegemist on parima toorainega 2016. aastal,“ teatasid ANZ analüütikud.

Kulla hinnatõusule aitas kaasa ka Föderaalreservi juht Janet Yellen, kes ütles, et intressimäärade järk-järguline tõstmine ei ole kindel, sest maailma aktsiaturgudel muutub olukord aina kehvemaks.

Samas ütles Yellen, et sellel aastal peaks siiski intressimäärasid vähemalt korra veel tõstma, sest USA tööturg on tugev ja majanduskasv on stabiilne.

DoubleLine Capitali asutaja Jeffrey Gundlach ütles neljapäeval, et kulla hind jõuab tõenäoliselt 1400 dollarini untsist, sest investorid kaotavad usalduse keskpankadesse.

Kaevandusfirma litsents pani vase hinna järsult langema

Vase hind tegi selle nädala teisipäeval ja kolmapäeval suurima kahepäevase languse alates septembrist, sest kardetakse, et Freeport-McMoRani Indoneesia kaevanduse ekspordimahud suurendavad ülepakkumist.

Nimelt kiitis Indoneesia valitsus heaks Freeporti taodeldud ekspordilitsentsi, mille järgi võib ettevõte eksportida kuni 8. augustini miljon tonni vaske, selgub kaubandusministeeriumi andmetest.

Metall on viimase aasta jooksul odavnenud rohkem kui 20 protsenti, sest Hiina majanduse aeglustumine on vähendanud nõudlust. Muidugi on ka mitmeid kahjumlikke kaevandusi suletud, aga uue ja odavama toodangu tulek nullib selle ära, teatas Morgan Stanley teisipäeval. Pank ennustab, et vasetoodang kasvab sellel aastal 3 protsenti 19,9 miljoni tonnini.

„Freeport-McMoRani teatas, et Indoneesias asuvas Grasbergi kaevandusele saadi ekspordilitsents, mis hakkas survestama vase hindu,“ teatas investeerimisfirma Sucden Financial oma raportis. „Maailma suuruselt teise kaevanduse toodangu kasv suurendab tõenäoliselt ülepakkumist.“

Vase hind odavnes nädalaga 5,2 protsenti ja tonn maksis neljapäeva õhtuks Londoni börsil 4444 dollarit.

Rauamaagi hind odavnes nädalaga 1 protsendi ja tonn maksab 45,25 dollarit. Tsink kukkus 0,4 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 1708 dollarit. Tina kallines aga 5,3 protsenti ja tonn maksab 15 800 dollarit.

Alumiinium odavnes 3,5 protsenti 1480 dollarini tonnist. Nikli hind kukkus 7,8 protsenti ja tonn maksab 7880 dollarit – peamiselt on järsu hinnalanguse põhjustanud ülepakkumine. Ühtlasi on tegemist viimase 6 aasta madalaima tasemega.

Nafta kukkus uuesti

Nafta hinnad jätkasid sellel nädalal aga langust, sest kardetakse, et ülepakkumine püsib pikemalt aega kõrge. Lisaks sellele on USA varud kerkinud väga suureks.

WTI toornafta odavnes nädalaga 17 protsenti ja Brent kukkus 12,4 protsenti. Kummagi barrel maksis neljapäeva õhtuks 26,53 ja 30,33 dollarit.

See peaks rõõmustama aga autoomanikke, sest 95 bensiini hind on tegemas nafta hinnalanguse tõttu uusi põhjasid. Osati on hinnalangust näha ka juba Eesti tanklates – kohati on liitrihind langenud nädalaga üle 5 sendi.

Autor: Nädal börsil