Autor: Tööstusuudised.ee • 11. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1. Väga ebasoodne väliskeskkond. Venemaale kehtestatud embargo ja sealse majanduse üldise aeglustumise tõttu vähenes Eesti kaupade eksport Venemaale 2015. aastal 35%. Kahanes ka transporditeenuste eksport. Selle põhjuseks olid peamiselt probleemid Venemaa ja teiste SRÜ riikide turgudel. Hea märk on see, et Eesti eksport Soome lõpuks taastus ja kasvas 2015. aastal jõudsa 2% võrra (v.a naftatooted). Kuna Soome majandus on pärast neli aastat kestnud langusperioodi toibumas, hakkab import eelseisvatel aastatel tõenäoliselt taas kasvama ja see annab positiivse stiimuli Eesti majandusele.

2. Naftahinna suur langus. Ehkki madalamad energiahinnad on tarbijatele kasulikud, sest neile jääb muudele kaupadele ja teenustele kulutamiseks raha rohkem, on see Eestile ja teistele õli tootvatele riikidele kahe teraga mõõk. Esialgsetel andmetel vähenes Eesti põlevkivitööstuse lisandväärtus 2015. aastal ligikaudu 30%. Langused naftatööstuses viisid selleni, et Eesti kaotas energeetikasektorist tulenevalt ligikaudu 0,6% oma SKPst.

3. Eesti konkurentsivõime. Täpsemalt hinnakonkurentsivõimega välisturgudel. Tööpuudus langeb kiiresti 5% taseme suunas ja palgakasv on viimasel ajal kiirenenud. Prognooside kohaselt kerkisid palgad eelmisel aastal 6,2% ja sel aastal saab kasv olema veelgi kiirem. Eesti tööjõukulud on juba praegu 35–45% suuremad kui Lätis ja Leedus. Üldine hinnatase on Eestis teiste Balti riikidega võrreldes samuti kõrgem. Palgakasv muudab Eesti tooted välisriikides kulukamaks ja see hakkab pärssima ekspordi kasvu. Palgakulude kiire suurenemine kajastub ka ärikasumis, mis on 2012. aastast saadik vähenenud. Isegi sektorites, kus käibe kasv oli positiivne (nt jaemüügisektoris), kahenesid kasumimarginaalid miinimumini ja kasv oli negatiivne.

Immigratsioon ja tööviljakus. Tulevikus peab Eesti hakkama hinnakonkurentsivõime probleemi lahendama. Selleks on vaja pakkuda rohkem tööjõudu immigratsiooni suurendamise teel või märkimisväärselt tõsta tööviljakust. Kuna naftahind 2016. aastal tõenäoliselt järsult ei tõuse, on mõne põlevkivitehase sulgemine Eestis vältimatu. Positiivne on aga see, et euroalas ja Skandinaaviamaades (sh Soomes) kasvav nõudlus aitab tasakaalustada Eesti ekspordi suurenemist. 2016. aastal võib Eestis oodata 2,4% SKP kasvu ja 2017. aastal peaks see küündima 2,7% tasemeni.