Tootmine VKEs: kui tööd on, siis ära teha ei jõua

Konsultant Jaak Lavin ütleb, et pikaajaliselt formuleeritud eesmärgid on ettevõtte eduka tegutsemise eelduseks.
Konsultant Jaak Lavin ütleb, et pikaajaliselt formuleeritud eesmärgid on...

Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) tootmistegevust iseloomustab lause, et kui tööd on, siis ei jõua seda ära teha, kirjutab konsultant ja koolitaja Jaak Lavin.

See on lause, mis võiks iseloomustada suure osa Eesti VKE tootmistegevust. Sellesse lausesse on koondatud olulised tootmisega seotud probleemid: 

  • Kuidas kinni pidada kliendile antud lubadustest, kui tööde lõplikud mahud selguvad alles tööde käigus?
  • Kuidas tootmisressursse jagada erinevate tellimuste vahel nii, et need valmiksid täpselt õigel ajal?
  • Kuidas garanteerida tööde teostamiseks vajalikud materjalid õiges koguses, õiges kohas ja õigel ajal?
  • Kuidas koormata ressursse ühtlaselt tingimustes, kus tööde tellimine kliendi poolt on väga ebaühtlane ja raskesti prognoositav ?
  • Kuidas kirjeldada ja jälgida töödega seotud riske ning neid hinnata?

See on ainult üks osa küsimustest, millele tootmisjuht igapäevaselt oma töös vastuseid otsib. Tänapäeva majandustingimustes on kvaliteet, kulud ja tootmistsükli aeg veelgi tihemini seotud ja järeleandmisi selles osas ei ole võimalik teha. Üha tähtsamaks muutuvad sellise eesmärgid nagu kasumlikkus, toodete kliendipõhisus, tarnekindlus ja kõrge muutumatu kvaliteet. Pikaajaliselt formuleeritud eesmärgid on ettevõtte eduka tegutsemise eelduseks.

Kõrvalekalded tuleb fikseerida. Tänases kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas peame kindlalt teadma, kuhu tahame jõuda ja  kuidas läbi plaanipärase tegevuse eesmärkideni jõuda. Ettevõtte organisatsiooni ja töötajate tegevus peab olema suunatud nende plaanide täitmiseks vajalike tegevuste käivitamisele. Samuti tuleb võimalikult vara fikseerida eesmärkidest kõrvalekaldumised ja käivitada korrigeerivad tegevused. Ettevõtte juhtkonna ülesandeks on selle protsessi erinevate osade tegevuse koordineerimine. Oluliseks aspektiks on siin ka kogu süsteemi varustamine  juhtimisotsuste tegemiseks vajaliku informatsiooniga.

Kui ettevõtte tippjuhtkonnal on täna piisavalt hea arusaamine ettevõtte strateegilistest eesmärkidest ja nende tähtsusest, siis sageli on probleemiks just nende eesmärkide edastamine järgmisele juhtimistasandile. Tootmisettevõttes on sellel tasandi juhtideks tootmisjuhid, olenemata sellest, kas nende ametinimetuseks on meister, vahetuse juht, osakonna juhataja.

Ettevõtte struktuurist lähtuvalt on tegemist keskastmejuhtidega. Tootmisjuhid on otseselt seotud ettevõtte väärtuse loomise protsessiga. Just nende ülesanded on kõige otsesemalt seotud võimalikult suure lisaväärtuse loomisega ettevõttele. Selleks, et seda võimlikult efektiivselt teha on neil vaja aru saada, kuidas strateegilised eesmärgid on seotud nende kui tootmisjuhtide igapäevaste juhtimistegevustega.

Juhtimine on otsustamine ja lähtuvalt otsuste tähtsusest ettevõttele, ajalisest horisondist ja üldistusastmest saame rääkida erineva tasandi (strateegiline, taktikaline, operatiivne) juhtimisotsustest. Tootmisjuhtide poolt tehtavad otsused tootmisettevõttes võib jagada kolme erinevasse valdkonda: toote ja tootmisprogrammiga, tootmispotentsiaaliga ja tootmisprotsessiga seotud juhtimisotsused.

Tootmisjuhi otsused lähtuvad konkreetsetest, olemasolevatest võimsustest, tööjõust ja tema tegevus on suunatud konkreetsete klienditellimuste täitmisele.

  • Milliseid tooteid, millistel seadmetel ja milliseks tähtajaks tuleb toota?
  • Kuidas organiseerida inimeste tööd?
  • Kuidas planeerida seadmete hooldus nii, et oleks tagatud häireteta töö?

Selge on see, et need küsimused on seotud ka ettenägematute olukordade lahendamisega.

Tootmise operatiivse juhtimise probleemide põhjuste analüüs on näidanud, et suurt osa nendest probleemidest oleks võimalik ennetada, kuid sageli puudub ettevõttel selleks vajalik aeg, informatsioon või teadmised. Selle tulemuseks on „nõiaring“, mille keskmes asub tootmisjuht ja mille moodustavad ühelt poolt ettenägematud asjaolud, mille tagajärgedega tegelemine võtab suure osa tootmisjuhi ajast. Samas, kui oleks aega nende põhjuste analüüsi ja uurimisega tegeleda, oleks võimalik suurt osa neist vältida.

NB! 17. veebruaril korraldavad Äripäeva tööstusuudised koostöös arenduskeskusega IMECC seminari „Tark Tööstus“, kus räägitakse, millal alustada robotiseerimisega. Tutvu kavaga SIIN.

Osale arutelus

  • Jaak Lavin, koolitaja ja konsultant

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Trendsetter Europe is looking for an ENGINEERING MANAGER

Tammiste Personalibüroo OÜ

28. november 2017

Teabevara